[[Pilt:Goddard and Rocket.jpg|pisi|250px|Robert Goddard ja tema esimese vedelkütusraketi stardiplatvorm]]
Esimesena pakkus vedelkütusega töötava raketi välja [[Konstantin Tsiolkovski]] oma töös "Maailmaruumi uurimine reaktiivaparaatide abil". Tsiolkovski tööd olid teoreetilist laadi. Esimese vedelkütusraketi, mida kutsuti Nelliks, lasi õhku [[Ameerika]] teadlane [[Robert H. Goddard]] [[1926]]. aastal [[16. märts]]il [[Auburn]]is [[Massachusetts]]is. Aastal [[1937]] lendas tema tehtud rakett 2,5 km kõrgusele. Goddard oli maailma juhtivaid teadlasi, kuid tal ei olnud piisavalt raha, et ületada 1930. aastate Saksa teadlaste edusamme. 1929. aastal laskis saksaSaksa füüsik [[Hermann Oberth]] lendu oma esimese vedelkütusraketi. Kui [[Saksamaa]]l tuli võimule [[natsionaalsotsialistlik partei]], pööras Saksa sõjavägi oma tähelepanu rakettidele. Järgnevatel aastatel tegi Saksamaa raketiteadlane [[Wernher von Braun]] mitmeid katseid ja laskis 1934. aastal raketi juba 3,4 km kõrgusele. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni olid maailmas juhtival positsioonil saksa teadlased, Saksa riik pühendas suure osa oma ressurssidest [[raketiteadus]]e edasiviimiseks. Sakslaste väljatöötatud raketiga A4 (rohkem tuntud kui [[V-2]]) pommitati [[London]]it, [[Antwerpen]]i ja teisi liitlaste linnu. Pärast Teist maailmasõda läksid von Braun ja suur osa tema kaastöötajaid [[USA]]-sse, kus nad jätkasid oma tööd ja viisid lõpuks inimese [[Kuu]]le. V-2 tehnoloogia said oma käsutusse ka [[NSV Liit]] ja [[Suurbritannia]]. Nõukogude liidus pandi suurt rõhku rakettide arendamisele ja sealsed teadlased viisid esimesena orbiidile [[satelliit|satelliidi]] ja inimese. NSV Liidu ja USA vahelises [[Külm sõda|külmas sõjas]] oli kosmoseteadus üks peamistest arendusvaldkondadest ja ühes sellega ka vedelkütusraketid.
