Vikipeedia

Brest-Litovski rahuleping: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Parandatud
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Image:Traktat brzeski 1918.jpg|thumb|right|300px|Kaks esimest lehekülge Brest-Litovski rahulepingust, (vasakult paremale:) [[saksa keel]]es, [[ungari keel]]es, [[bulgaaria keel]]es, [[türgi keel]]es ja [[vene keel]]es.]]
'''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] Brest-Litovskis (nüüd [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]], [[Valgevene]])Venemaa Nõukogude [[VeneVabariik|Venemaa Nõukogude SFNVVabariigi]] ja [[Nelikliit|Nelikliidu]] vahel, Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta.
[[Pilt:Armisticebrestlitovsk.jpg|pisi|Rindejoon, [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]]
Selle [[Nõukogude Venemaa]]le pealesunnitudoli rahulepingu tingimustel kinnitas ka [[Nõukogude Venemaa]]sunnitud [[koalitsioon]]ivalitsusselle rahulepinguga ajutiselttunnistama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]] iseseisvumist.
== Rahuläbirääkimised ==▼
 
▲== Rahuläbirääkimised ==
Peale 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis, [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) [[1917]]. PealePärast mitmeid vaherahu pikendamisi jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]ina), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]].
 
Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid.
 
==Erimeelsused nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimiselrahuläbirääkimistel==
Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak-[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mismistõttu tõttuselajal toimus antud ajalosaliselt veel säilitud osalisesäilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahelised diskussioonid ningja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude VenemaaVabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel olevat gruppirühmitust:
*[[Vladimir Lenin]], kes– toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuskuna see oli ainud võimalus säilitada bolševike võim Venemaal;
*[[Lev Trotski]], kes– pakkus välja venitamistaktikat ning
*vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]],) kes– nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul.
 
==Rahuleping, 3. märtsil==
Brest-Litovski rahulepingu allkirjastasid:
 
'''[[Saksamaa Keisririik|SaksaSaksamaa keiserlikuKeiserliku Valitsuse poolt]]'''
*[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tegev salanõunik]]
*[[dr]]. von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister,
*kuninglik [[Preisi kuningriik|preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem,
*[[1. järgu kapten]] Horn
'''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari keiserlikuKeiserliku ja kuninglikuKuningliku ühiseÜhise Valitsuse poolt]]'''
*[[krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja kuningliku Õukonna välisminister, Tema keiserliku ja kuningliku apostelliku hiilguse salanõunik, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Kõrguse salanõunik,
*Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Kõrguse salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik,
*[[jalaväekindral]] , Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Kõrguse salanõunik.
'''[[Bulgaaria|Bulgaaria kuninglikuKuningliku valitsuseValitsuse poolt]]'''
*[[Andrej Tošev]], Kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is,
*[[Petr Gancev]], [[kindralstaabi polkovnik]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Hiilgus]]e [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Keiserliku Kõrguse [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]],
36. rida:
*Tema Kõrgeausus [[Zekhi Paša]], ratsaväekindral, Tema Kõrgeaususe [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Hiilguse juures.
 
'''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]'''
*[[Grigori Sokolnikov]], Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige,
*[[Lev Karahan]], Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär,
42. rida:
*[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]], siseasjade rahvakomissar.
*[[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar, osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel.
 
==Rahulepingu punktid==
:Artikkel I
104. rida ⟶ 105. rida:
Vaata ka [[9. veebruar]]i [[1918]] [[Ukraina Keskraada ja Keskriikide separaatrahu]].
 
==Täiendusleping, 27. augustil ==
[[27. august]]il [[1918]]. aastal sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] Brest-Litovski rahulepingu [[Berliin]]iis Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu:
* poliitilise
* rahandusliku ja
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Brest-Litovski_rahuleping"