Vikipeedia

Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
 
{{See artikkel|räägib biokeemilisteorgaaniliste mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit [[Vitamiin (ansambel)]]; tänava kohta vaata artiklit [[Vitamiini tänav]]}}
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] asendamatute [[biomolekul]]ide rühmad ja [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimiseks.
 
Termini vitamiin võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
 
Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]],
[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
11. rida ⟶ 13. rida:
 
Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
[[Farmakoterapeutiline rühm|Farmakoterapeutilised rühmad]]: '''[[ATC kood A11]]''' ''Vitamiinid'' ja '''[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATCvet kood QA11]]''' ''Vitamiinid'' .
 
Tänapäeval kasutatava termini "vitamiin" avastajaks loetakse peamiselt [[Kazimierz Funk]]i ja tema kaasaegseid.
 
==Termini kujunemine==
 
Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänasel päeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit [[skorbuut]]i ja selle ravi juba üle 1500 a eKr -[[Ebersi papüürus]]es.<ref>Jason Allen Mayberry, ''Scurvy and Vitamin C'', Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, [http://leda.law.harvard.edu/leda/data/658/Mayberry.html (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, [http://emedicine.medscape.com/article/125350-overview, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
===Kazimierz Funki definitsioon ([[1912]])===
 
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref>[[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]],Wiesbaden:J.F.Bergmann, [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up] Veebiversioon, (vaadatud 07.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>, kasvuks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref> [[mikrotoitaine]]te rühm <ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>, mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref><ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>
 
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev [[defitsiitvitamiinivaegus]] võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[rahhiit]] , [[skorbuut]], [[beriberi]], ja [[pellagra]] jpt.<ref>*[[Kazimierz Funk]]. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdf Veebiversioon vaadatud (03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)</ref>
<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref> või koguni surma.<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
 
===Eddy ja Hawley definitsioon ([[1941]])===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis ''We need vitamins'', püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: Vitamiinid, on orgaanilised, või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, [[1941]],
Vitamiinid, on orgaanilised, või süsinikku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota.
41. rida ⟶ 40. rida:
===[[David A. Bender(õppejõud)|D.A.Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===
 
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf "''Nutritional Biochemistry of the Vitamins"'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
===[[Mihkel Zilmer|M.Zilmeri]] ''et al'' definitsioon ([[2010]])===
53. rida ⟶ 52. rida:
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
 
Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud [[elusorganism]]idele <ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> võib tuleneda [[ensüümid]]e, mis [[koensüüm]]ide [[biosüntees]]il osalevad, [[mutatsioon]]idest.<ref>Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, "''Taschenatlas der Biochemie"'', 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref><ref> [http://www.interchemie.com/veterinary-products/vitamins.html]</ref>
Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
 
Vitamiinid on vajalikud valdavale enamikule:
 
*[[taimed]]ele -looduses kasvavad [[taimed]] on [[kemoautotroof]]id ja vajavad valdava enamiku [[bioloogiline protsess|bioloogiliste protsesside]] normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka [[edafon]]i kaudu (veetaimed veekeskkonnast).<ref>S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, "''Plant Tissue Culture: Theory and Practice"'', Revised Edition,lk 45-46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false Google`'i raamat osaline eebiversioon (vaadatud 10.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[viirused|viirustele]]
*[[vetikad|vetikatele]]- pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i,[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, ''Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs'',Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, [http://www.pnas.org/content/107/48/20756.full Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545
''Algae Need Their Vitamins''], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[bakterid|bakteritele]]- [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref>Kenneth Todar, ''Nutrition and Growth of Bacteria.'',''Todar's Online Textbook of Bacteriology''.,[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net <small> (inglise keeles)</small>]</ref>);<ref>Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ Google`'i raamatu veebiversioonraamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol., [[1940]], March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf <small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', [[1953]], College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)]</ref>meditsiiniliselt olulised bakterid on valdavas enamikus [[heterotroof]]id<ref>[http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html General Bacteriology veebiversioon (vaadatud 07.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>▼
*[[bakterid|bakteritele]]- [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref>Kenneth Todar, Nutrition and Growth of Bacteria.
*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>▼
▲''Todar's Online Textbook of Bacteriology''.[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net]</ref>);<ref>Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref><ref>E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol. 1940 March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf]</ref><ref>C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', 1953, College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (pdf)]</ref>meditsiiniliselt olulised bakterid on valdavas enamikus [[heterotroof]]id<ref>http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html</ref>
▲*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance, 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 45000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google`'i raamatu veebiversioonraamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[putukad|putukatele]]- enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[vitamiin B4|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ning arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad)<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8,
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=falseGoogle`false Google'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>Valdav enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajavad erinevaid vitamiini rühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides, jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioonVeebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>: tänapäeval loetakse, et valdavas enamikus, inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
 
75. rida ⟶ 73. rida:
 
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1895]] – [[1896]] aastail õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu kui neid kuumutada üle 120<sup><sub>0</sub></sup>C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], "''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, millede käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust “neutraliseerivat''neutraliseerivat faktorit”faktorit'', mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, "''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"'', lk 10,27-28, 1914</ref><ref>▼
Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]]."''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors"'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], lk 8, [[1921]], Chap 1., lk 13, "''How Vitamines Were Discovered"'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref> ▼
▲*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, millede käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust “neutraliseerivat faktorit”, mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
*[[1906]] – [[1912]] aastail uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näit [[piim]]as) lisa toidufaktorid ( ''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), millede puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCOLLUMMcCollum]], "''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS"'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013pdf)]</ref>
*[[19061907]] – [[1912Henry Eraser]] aastail uuris ''Sir''ja [[FrederickAmbroise GowlandThomas HopkinsStanton]] toitainetega seonduvatekstraheerisid ja leidistöötlesid laboriloomaderiisitera sünteetiliselekoori toidulekange lisatavates[[alkohol]]iga. looduslikesElimineerides toitainetesseejärel (näitalkoholis lahustuvad [[piimvalgud]]as) lisaleidsid toidufaktoridnad, (inglet klisades ''accessorysaadud factors''ainet ka ''accessory food substances'')[[toit|toidule]], milledeon puudumineainel võibraviv põhjustadatoime organismidelberiberile.<ref>Funk, (katsetelk läbiviimise ajal albiino rotid11,19,28 kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCOLLUMMcCollum]], "''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS"'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[19071908]] [[HenryElmer EraserVerner McCollum]] jakaasati [[AmbroiseWisconsini Thomasülikool]]is [[Edwin Bret StantonHart]]i ekstraheerisidpoolt jajuhitavasse töötlesideksperimenti riisitera''single-grain kooriexperiment'', mille käigus kangeeksperimenteeriti [[alkoholsüsivesikud|süsivesikute]]iga., Elimineerides[[rasvad]]e seejärel alkoholis lahustuvadja [[valgud|valkude]] leidsidkeemiliselt nad,tasakaalustatud etdieeti lisades[[produktiivloom]]ade saadud ainet([[lehm]]ad, [[toitvasikas|toidulevasikad]],) on[[reproduktsioon]]i ainelning raviv[[postnataalne toimeareng|postnataalset arenguga]] beriberileseonduvalt.<ref>Funk[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', lkHarry 11G.Day,19,28 National Academy of Sciences, 1914Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</refsmall>]</ref>[[ElmerEdaspidi Vernerotsustas McCOLLUM]],McCollum "THEkatseid SUPPLEMENTARYläbi DIETARYviia RELATIONSHIPS[[rott]]idega.<ref>[[Walter AMONGHollis OUREddy]].''The NATURALvitamine FOODSTUFFS",manual; Thea Journalpresentation of theessential Americandata Medical Association Published Underabout the Auspicesnew offood thefactors'', BoardBaltimore, ofWilliams Trustees,& VOL.Wilkins LXVIIICompany, No.lk 19. [[Chicago]]16, [[19171921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.mvarchive.helsinki.fiorg/homestream/hemilavitaminemanuala00eddygoog#page/historyn14/McCollum_1917_ch.pdfmode/2up Veebiversioon (vaadatud 13.0507.mai 2013)] (pdf)</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid''- [[rasvlahustuv A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors"'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 818, [[1921]], Chap 1. "''How Vitamines Were Discovered"'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[19081909]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati– [[Wisconsini ülikool1910]]is [[EdwinThomas BretBurr HartOsborne]]i poolt juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]]Lafayette keemiliseltBenedict tasakaalustatud dieeti [[produktiivloomMendel]]ade ([[lehm]]ad,katsetasid [[vasikas|vasikadlaborirott]])idel [[reproduktsioon]]ierinevaid ningtoiduaineid [[postnataalneja areng|postnataalsetavastasid arenguga]]kahte seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdftüüpi Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors"lisafaktorid, Baltimore,milleta Williamslaborirotid &ei Wilkins Companykasva, lk 16,hiljem ([[19211913]],) Chapnimetati 1.need "How Vitamines Were Discovered"faktorid,[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up VeebiversioonMcCollumi (vaadatud 07.mai 2013)]</ref> Katseid analüüsides leidisklassifikatsiooni tajärgides, etrasvlahustuvaks [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]]faktor olid [[toiduaine]]tes [[või]]s''A''ks ja [[munakollane|munakollases]]vesilahustuvaks sisalduvadfaktor [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal "tundmatud toitumisfaktorid"- [[rasvlahustuv A]]-ks (''fat-soluble AB'')ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors"'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company, lk 18]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]] – [[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva, hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides, rasvlahustuvaks faktor „A“ks ja vesilahustuvaks faktor „B“ks.
▲<ref>Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]] nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]"'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, "''How Vitamines Were Discovered"'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, "''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie"'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]] – [[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] uuris mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, millede puudumine toidus võib haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist)(katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. ,[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (saksakeelneinglise keeles)</small>]</ref> ▼
<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris toiduainetest [[või]]st ning munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalsele ainele, on vajalik kasvuks[[kasv]]uks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks"'' (ingl k ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref> ▼
▲*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
▲*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris toiduainetest [[või]]st ning munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalsele ainele, on vajalik kasvuks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks" (ingl k ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
'''Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
105. rida ⟶ 99. rida:
| [[1881]] || Termin ''unknown substances essential to life'' || [[Nikolai Lunin]] || Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: [[hiir]]ed)
|-
| [[1882]] || [[Beriberi]] ravi ([[Jaapan]]is) || parun [[Takaki Kanehiro]] || Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: [[koer]]ad, [[mereväelane|mereväelased]])<ref>[[Kazimierz Funk]], [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk
''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small> ]</ref>
|-
| [[1901]] || ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]'' (hilisem biotiin) avastamine|| [[Eugene Wildiers]] || [[Pärm]]i [[kasvufaktor]]id (biotest: [[pärm]]ikultuur)<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`'i raamat (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
| [[1902]] || [[antineuriitne|antineuriitse]] [[hape|happe]] ehk [[X hape|X happe]] avastamine || [[Hulshoff-Pol]] || [[uba]]dest (''katjang-idjoe'' (''Phaseolus radiatus'') eraldas ta antineuriitse aine<ref>[[Ragnar Berg]], tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], [http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors''], New York: A.A. Knopf, lk 21, [[1923]] Veebiversioon vaadatud (26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf) </ref>
124. rida ⟶ 118. rida:
| [[1919]] – [[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioon raamat(vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "''tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt"''
|-
| [[1928]] || [[heksuroonhape]] (hilisem [[askorbiinhape]])<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698. [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)]</ref><ref>Arthur Kornberg, ''For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist'', lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || Publikatsioon ajakirjas ''Biochemical Journal'' 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref> || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || Publikatsioon ajakirjas ''Biochemical Journal'' 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
|-
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem ''[[Willsi faktor]]'' ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
160. rida ⟶ 153. rida:
| [[1936]] || ''[[Grass Juice factor]]'' || [[G.O. Kohler]], [[Conrad Arnold Elvehjem]], [[Edwin Bret Hart]] || Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ning paljunemiseks<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref>G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, ''THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION'', Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[http://jn.nutrition.org/content/15/5/445.full.pdf]</ref><ref>http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]</ref><ref>Steve Meyerowitz, ''Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health''. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, [http://books.google.ee/books?id=7VzMLrvG0TEC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=grass+juice+factor&source=bl&ots=JoN5Vn9l79&sig=mikYlDyCrs2Lny53_aPeBhT6_Pw&hl=et&sa=X&ei=aXa8UaL6CMKUtQak3IA4&ved=0CCcQ6AEwADgU#v=onepage&q=grass%20juice%20factor&f=false Google´'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 15.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> (biotest: rotid)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]] || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C- vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
176. rida ⟶ 169. rida:
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner, Biology of Termites, Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, [http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false ''Biology Google`iof raamatuTermites''] osaline veebiversioonAcademic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamat (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
|-
| [[1957]] || [[Q-275|Q 275]] hilisem [[koensüüm Q]] üks liikmeist ([[Q-vitamiin]]i nomenklatuur) || [[Frederick L. Crane]] || ubikinooni avastamine <ref>Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref>
236. rida ⟶ 229. rida:
 
|-
|[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ka [[G-vitamiin]]<ref>Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'' , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
271. rida ⟶ 264. rida:
 
|-
|[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] ka [[H-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
277. rida ⟶ 270. rida:
 
|-
|[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] ka [[biotiin]]<ref>[http://www.uwex.edu/ces/dairynutrition/documents/bvits.pdf B-vitamins for Dairy Cows] Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)</ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
313. rida ⟶ 306. rida:
 
|-
|[[B12a-vitamiin|B<sub>12a</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf "''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d"''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|''aquacobalamin''
|
320. rida ⟶ 312. rida:
 
|-
|[[B12b-vitamiin|B<sub>12b</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf "''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d"''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|hüdroksükobalamiin
|
327. rida ⟶ 318. rida:
 
|-
|[[B12c-vitamiin|B<sub>12c</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf "''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d"''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|''nitritocobalamin''
|
334. rida ⟶ 324. rida:
 
|-
|[[B12d-vitamiin|B<sub>12d</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf "''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d"''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|
|
379. rida ⟶ 368. rida:
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref>Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3
[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 20.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[folaat]]
|vesi
397. rida ⟶ 386. rida:
 
|-
|[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]] ka [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]] ka [[P-aminobensoehape]]<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up "''The vitamins: chemistry, physiology, pathology."'', Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
403. rida ⟶ 392. rida:
 
|-
|[[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]] (hilisem [[biotiin]])<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "''Vitamins in Animal and Human Nutrition]"'', 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 30.08.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
|
|vesi
471. rida ⟶ 460. rida:
 
|-
|[[G-vitamiin]] ka [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]<ref>[[Waro NAKAHARANakahara]] ja Furnito INUKAIInukai,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'' , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
489. rida ⟶ 478. rida:
 
|-
|[[I-vitamiin]] ka [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
549. rida ⟶ 538. rida:
 
|-
|[[M-vitamiin]]<ref>William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, ''NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY''. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/</ref><ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 20.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|
|vesi
561. rida ⟶ 550. rida:
 
|-
|[[P-vitamiin]] (''citrin'')<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n91/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[flavonoidid]]
|
574. rida ⟶ 563. rida:
|-
|[[Vitamiin P4|P<sub>4</sub>-vitamiin]]
|''[[troxerutin]]''<ref>Earl Mindell et al 2011</ref><ref>[http://www.chemyq.com/En/xz/xz12/118250dxeme.htm Sissekanne saidil http://www.chemyq.com]</ref>
|vesi
|
583. rida ⟶ 572. rida:
|vesi
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46 , 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
|-
631. rida ⟶ 620. rida:
|
|rasv
|antisteriilne<ref>H.[[Herbert McLean Evans]], [[Katharine Scott Bishop]], ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, [[1922]]) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
|}
637. rida ⟶ 626. rida:
<u>Märkus</u>:
*Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 [[karotenoid]]i (A-vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiini]]);
* Käesoleval ajal omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad [[B-rühma vitamiinid]], C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad [[A-vitamiin]]id ja [[K-vitamiin]]id).<ref>[[David A. Bender]], "''Nutritional Biochemistry of the Vitamins"'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN: 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.08.2013)] <small> (inglise keeles)</small>(pdf)</ref>
 
===Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides===
644. rida ⟶ 633. rida:
==Vitameer==
{{Vaata|Vitameer}}
Vitameeriks loetakse iga üksikut [[vitamiinid|vitamiin]]i vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja [[metaboliit]]i, millel on sarnane [[molekulaarstruktuur]] ja mis evib [[vitamiinivaegus]]ega [[organism]]ides vitamiinidele omistatud [[bioaktiivsus]]t (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.<ref>{{cite journal |url=http://arjournals.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |title=The Water-Soluble Vitamins |doi=10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |year=1944 }} Early 1944 ref discussing reasons for introduction of the word vitamer. Veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Kui vitamiini rühma loetakse mitmeid vitameere siis nimetatakse vastavat vitamiini rühma geneeriliseks, nii näiteks on A-vitamiin geneeriline nimetus A-vitamiini vitameeride: [[retinool]]i, [[retinaal]]i, ''retinoic acid'', [[3,4-didehüdroretinool]]i ja derivaatide aga ka mitmete [[karotenoid]]ide kohta.<ref>[http://www.answers.com/topic/vitamer?cat=health#top] vt Oxford'i sissekandeid Veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Vitameeride vitamiinilaadne toime organismides on erinev, nii näiteks ei omasta [[kass]]ide ja [[tuhkur|tuhkrute]] [[organism]] A-vitamiini karotenoididest vitameere ja loetakse, et need ühendid ei evi nimetatud [[loomad]]e kaudu A-vitamiini bioaktiivset toimet.
 
695. rida ⟶ 684. rida:
====Vitamiinide transport ja imendumine====
{{vaata|Ainete transport}}
Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ning katsetuste baasil loodud ''[[in vitro ]]'', ''[[in vivo]]'' jpt loom-ning inimmudelid on aluseks [[tõenduspõhine meditsiin|tõenduspõhise meditsiini]] kaudu organismide vitamiinidega vajaduse ning omastatavuse, defitsiidi ja haiguste, kirjeldamisel.<ref>Norman 1979</ref>
Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitmete protsesside abil:
* [[difusioon]] [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendi]] järgi
712. rida ⟶ 701. rida:
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias (kirjandus)==
*...
*Subcommittee on Laboratory Animal Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, Institute for Laboratory Animal Research, National Research Council,[http://www.lebi.ucr.ac.cr/files/Nutricion/Nutrient%20Requirements%20of%20Laboratory%20Animals.pdf "''Nutrient Requirements of Laboratory Animals: Fourth Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals)"''],[[1995]], National Academy Press, ISBN 0-309-58849-9 Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Subcommittee on Swine Nutrition, Committee on Animal Nutrition, National Research Council,[http://books.google.ee/books?id=D0-FRElUoVcC&pg=PA80&dq=B12+vitamin+concentrations+in+plasma+and+blood+cells+in+humans&hl=et&sa=X&ei=Ry7AUfutGsTYsgautYCwCg&ved=0CCwQ6AEwADgy#v=onepage&q=B12%20vitamin%20concentrations%20in%20plasma%20and%20blood%20cells%20in%20humans&f=false "''Nutrient Requirements of Swine: 10th Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)"''], National Academies Press; 10 edition (1998), ISBN 978-0309059930 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Jean Guillaume, Sadisivam Kaushik, Plerre Bergot, Robert Métailler,[http://books.google.ee/books?id=As0flTZo_EAC&pg=PA151&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans''], Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false "''Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition)"''], National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)▼
[http://books.google.ee/books?id=As0flTZo_EAC&pg=PA151&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans''], Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition , Committee on Animal Nutrition , Board on Agriculture , National Research Council, "''Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)"'', National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342 ▼
▲*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false "Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition)"], National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
▲*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition , Committee on Animal Nutrition , Board on Agriculture , National Research Council, "Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)", National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342
*EFSA, ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0
*...
 
===Etümoloogia===
Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ( ingl k ''life'') + ''amine'', algselt neis sisalduva [[lämmastik]]u tõttu.<ref>Soraya de Chadarevian et al 2005</ref>
 
 
735. rida ⟶ 723. rida:
==Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid==
*[[Nikolai Lunin]], ''Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres.'' Zeitschrift für Physiologische Chemie 5, 31-39, [[1880]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]
*[[S.S. Bhojwani]], [[M.K. Razdan]]. Plant Tissue Culture: Theory and Practice: a Revised Edition, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false Google`i raamat osaline eebiversioon (vaadatud 10.05.2013) ]
*[[NikolaiKazimierz LuninFunk]], "Über''Die dieVitamine, ihre Bedeutung derfür anorganischendie salzePhysiologie fürund diePathologie ernährung: desmit Thieres.besonderer "Berücksichtigung Zeitschriftder fürAvitaminosen: Physiologische(Beriberi, ChemieSkorbut, 5Pellagra, 31-39Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[18801914]],). [http://vlparchive.mpiwg-berlin.mpg.deorg/librarydetails/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 1325.05.2013) (saksakeelne)]
*[[KazimierzElmer FunkVerner McCollum]], "Die''THE Vitamine,SUPPLEMENTARY ihreDIETARY BedeutungRELATIONSHIPS fürAMONG dieOUR PhysiologieNATURAL undFOODSTUFFS'', PathologieThe :Journal mitof besondererthe BerücksichtigungAmerican derMedical Avitaminosen:Association (Beriberi,Published Skorbut,Under Pellagra,the Rachitis):Auspices Anhang:of Diethe WachstumsubstanzBoard undof dasTrustees, Krebsproblem"VOL. Wiesbaden:LXVIII, JNo.F 19. Bergmann[[Chicago]], ([[19141917]])., [http://archivewww.orgmv.helsinki.fi/detailshome/dievitamineihreb00funkhemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 2513.05.2013)] (saksakeelnepdf)]
*[[Elmer Verner McCOLLUMMcCollum]],. "THE''The SUPPLEMENTARYNewer DIETARYKnowledge RELATIONSHIPSOf AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS",Nutrition. The Journaluse of the American Medical Association PublishedFood Underfor the Auspicespreservation of theVitality Board ofand TrusteesHealth'', VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago1918]], [[1917]]The MacMillan Company, [http://www.mvarchive.helsinki.fiorg/homestream/hemilanewerknowledgen02mccogoog#page/historyn4/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioonmode/2up (vaadatud 1314.05.2013)] (pdf)
*[[Walter Hollis Eddy]]."''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors"'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, [[1921]], Chap 1. "''How Vitamines Were Discovered"'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]▼
*[[Elmer Verner McCollum]]. "The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health", [[1918]],
The MacMillan Company,[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdf)
▲*[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. "''Vitamin Tolerance of Animals"''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)]
*Friedrich, W., "''Vitamins."'', [[1988]], ISBN 3-11-010244-7,[http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA53&dq=antivitamins&hl=et&sa=X&ei=k7FmUd2QDcq10QXwwYGoBw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=antivitamins&f=false Google`'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],"''Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?"''. Connect Tissue Res. [[1993]], 29(2):153-61.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8403896 Osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Ian K[[S. MS. MortonBhojwani]], Judith [[M. HallK. "Consice DictionaryRazdan]]. ofPlant PharmacologicalTissue AgentsCulture: PropertiesTheory and Synonyms".Practice: [[Kluwera academicRevised Publishers]]Edition, [[1999]]1996, ISBN: 0750-444-140481623-9932.[http://books.google.ee/books?id=mqaOMOtk61ICVwSR-77kh94C&pg=PA291PA45&dq=vitaminplant+P4vitamins&hl=et&sa=X&ei=I5iPUfnECKGb0QW424G4CQqHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CCoQ6AEwAA0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=vitaminplant%20P420vitamins&f=false Google`'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 1210.05.2013)]
*Ian K. M. Morton, Judith M. Hall. ''Consice Dictionary of Pharmacological Agents: Properties and Synonyms''. [[Kluwer academic Publishers]], [[1999]], ISBN: 075-1404-993.[http://books.google.ee/books?id=mqaOMOtk61IC&pg=PA291&dq=vitamin+P4&hl=et&sa=X&ei=I5iPUfnECKGb0QW424G4CQ&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=vitamin%20P4&f=false Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*Lee Russell McDowell,"''Vitamins in Animal and Human Nutrition."'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)] (pdf)
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]]. "''Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins"''. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, [http://books.google.ee/books?id=sg45xaLTW9AC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=PQQ+vitamin&source=bl&ots=XnMS-BwoZ3&sig=pqvGlNegE5k-SBRYumXiYWNDWT4&hl=et&sa=X&ei=eoqPUaOaI-ay0QXt7oGQBw&ved=0CHIQ6AEwBzgU Google`'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,"''Biochemistry"'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Carpenter,[[David K.JA. Bender]], "TheNutritional NobelBiochemistry Prize andof the Discovery of Vitamins.", 20042nd ed, [[Nobelprize.org.]].Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://wwwuqu.nobelprizeedu.orgsa/nobel_prizesfiles2/medicinetiny_mce/articlesplugins/carpenterfilemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 1129.0405.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)
*Carpenter, K.J., ''The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.'', 2004, [[Nobelprize.org.]],[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/ Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Valerie Gertrud Senger]]."''Wissenschaftliche Bewertung des Einsatzes von Vitaminen und ausgewählten Antioxidanzien in der Ernährung von Katzen, Hunden und Pferden:Anspruch und Wirklichkeit"'', Inaugural-Dissertation zur Erlangung der tiermedizinischen Doktorwürde der Tierärztlichen Fakultät der Ludwig-Maximilians-Universität München, [[2004]]. [http://edoc.ub.uni-muenchen.de/2347/1/Senger_Valerie.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]
*Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D., "''Encyclopedia of Human Nutrition."'',
''[[Elsevier]], [[Oxford]], 2 ed, [[2005]]; chapter: ''COFACTORS,Organic'', ISBN 0-12-150110-8 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
ISBN 0-12-150110-8. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)]
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914-1939'', pg 79-98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 05.05.2013)
*M. V. Kulkarni, S.S.Thonte, S.S.Rathod, [[N.B.Ghiware]]."''Biochemistry"'', [[2008]] ,10 ed.,ISBN 978-81-85790-06-0,[http://books.google.ee/books?id=5Bzuj1a4nUAC&pg=PA1&dq=Carl+Neuberg+and+biochemistry&hl=et&sa=X&ei=i9ZuUezIEumb0wXQ2IDYBg&ved=0CD0Q6AEwBDgK#v=onepage&q=Carl%20Neuberg%20and%20biochemistry&f=false Google`'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Meyers, R.A., "''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*"''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan."''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics."'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Earl Mindell, Hester Mundis. "''Earl Mindell's New Vitamin Bible"'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle`'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioonraamat (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[www.interchemie.com]].[[Vitamines]].''Vitamins suitaible for animals and birds etc''.[http://www.interchemie.com/veterinary-products/vitamins.html Veebiversioon (vaadatud 23.04.2013)]
 
==Lisalugemist==
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (pdf)
 
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid"