Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel|räägib
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] asendamatute [[biomolekul]]ide rühmad ja [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimiseks.
Termini vitamiin võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]],
[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
11. rida ⟶ 13. rida:
Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
[[Farmakoterapeutiline rühm|Farmakoterapeutilised rühmad]]: '''[[ATC kood A11]]''' ''Vitamiinid'' ja '''[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATCvet kood QA11]]''' ''Vitamiinid'' .
==Termini kujunemine==
Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänasel päeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit [[skorbuut]]i ja selle ravi juba üle 1500 a eKr -[[Ebersi papüürus]]es.<ref>Jason Allen Mayberry, ''Scurvy and Vitamin C'', Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, [http://leda.law.harvard.edu/leda/data/658/Mayberry.html (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, [http://emedicine.medscape.com/article/125350-overview, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
===Kazimierz Funki definitsioon ([[1912]])===
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref>[[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]],Wiesbaden:J.F.Bergmann, [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up] Veebiversioon, (vaadatud 07.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>, kasvuks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref> [[mikrotoitaine]]te rühm <ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>, mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref><ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev [[
<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]],
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
===Eddy ja Hawley definitsioon ([[1941]])===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis ''We need vitamins'', püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: Vitamiinid, on orgaanilised, või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, [[1941]],
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota.
41. rida ⟶ 40. rida:
===[[David A. Bender(õppejõud)|D.A.Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf
===[[Mihkel Zilmer|M.Zilmeri]] ''et al'' definitsioon ([[2010]])===
53. rida ⟶ 52. rida:
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud [[elusorganism]]idele <ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> võib tuleneda [[ensüümid]]e, mis [[koensüüm]]ide [[biosüntees]]il osalevad, [[mutatsioon]]idest.<ref>Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm,
Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
Vitamiinid on vajalikud valdavale enamikule:
*[[taimed]]ele -looduses kasvavad [[taimed]] on [[kemoautotroof]]id ja vajavad valdava enamiku [[bioloogiline protsess|bioloogiliste protsesside]] normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka [[edafon]]i kaudu (veetaimed veekeskkonnast).<ref>S.S. Bhojwani, M.K. Razdan,
*[[viirused|viirustele]]
*[[vetikad|vetikatele]]- pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i,[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, ''Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs'',Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, [http://www.pnas.org/content/107/48/20756.full Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545
''Algae Need Their Vitamins''], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[bakterid|bakteritele]]- [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref>Kenneth Todar, ''Nutrition and Growth of Bacteria.'',''Todar's Online Textbook of Bacteriology''
*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>▼
▲''Todar's Online Textbook of Bacteriology''.[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net]</ref>);<ref>Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref><ref>E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol. 1940 March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf]</ref><ref>C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', 1953, College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (pdf)]</ref>meditsiiniliselt olulised bakterid on valdavas enamikus [[heterotroof]]id<ref>http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html</ref>
▲*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance, 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 45000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google
*[[putukad|putukatele]]- enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[vitamiin B4|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ning arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad)<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>Valdav enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajavad erinevaid vitamiini rühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>: tänapäeval loetakse, et valdavas enamikus, inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
75. rida ⟶ 73. rida:
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1895]] – [[1896]] aastail õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu kui neid kuumutada üle 120<sup><sub>0</sub></sup>C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]],
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, millede käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].
▲*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, millede käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust “neutraliseerivat faktorit”, mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
*[[1906]] – [[1912]] aastail uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näit [[piim]]as) lisa toidufaktorid ( ''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), millede puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner
*[[
*[[
*[[
▲<ref>Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]] nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].
*Aastail [[1910]] – [[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]]
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk,
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris
▲*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
▲*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris toiduainetest [[või]]st ning munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalsele ainele, on vajalik kasvuks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks" (ingl k ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
'''Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
105. rida ⟶ 99. rida:
| [[1881]] || Termin ''unknown substances essential to life'' || [[Nikolai Lunin]] || Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: [[hiir]]ed)
|-
| [[1882]] || [[Beriberi]] ravi ([[Jaapan]]is) || parun [[Takaki Kanehiro]] || Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: [[koer]]ad, [[mereväelane|mereväelased]])<ref>
''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>
|-
| [[1901]] || ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]'' (hilisem biotiin) avastamine|| [[Eugene Wildiers]] || [[Pärm]]i [[kasvufaktor]]id (biotest: [[pärm]]ikultuur)<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google
|-
| [[1902]] || [[antineuriitne|antineuriitse]] [[hape|happe]] ehk [[X hape|X happe]] avastamine || [[Hulshoff-Pol]] || [[uba]]dest (''katjang-idjoe'' (''Phaseolus radiatus'') eraldas ta antineuriitse aine<ref>[[Ragnar Berg]], tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], [http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors''], New York: A.A. Knopf, lk 21, [[1923]] Veebiversioon vaadatud (26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf) </ref>
124. rida ⟶ 118. rida:
| [[1919]] – [[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]]
|-
| [[1928]] || [[heksuroonhape]] (hilisem [[askorbiinhape]])<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698.
|-
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem ''[[Willsi faktor]]'' ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
160. rida ⟶ 153. rida:
| [[1936]] || ''[[Grass Juice factor]]'' || [[G.O. Kohler]], [[Conrad Arnold Elvehjem]], [[Edwin Bret Hart]] || Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ning paljunemiseks<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref>G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, ''THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION'', Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[http://jn.nutrition.org/content/15/5/445.full.pdf]</ref><ref>http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]</ref><ref>Steve Meyerowitz, ''Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health''. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, [http://books.google.ee/books?id=7VzMLrvG0TEC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=grass+juice+factor&source=bl&ots=JoN5Vn9l79&sig=mikYlDyCrs2Lny53_aPeBhT6_Pw&hl=et&sa=X&ei=aXa8UaL6CMKUtQak3IA4&ved=0CCcQ6AEwADgU#v=onepage&q=grass%20juice%20factor&f=false Google
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]] || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C- vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
176. rida ⟶ 169. rida:
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner,
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
|-
| [[1957]] || [[Q-275|Q 275]] hilisem [[koensüüm Q]] üks liikmeist ([[Q-vitamiin]]i nomenklatuur) || [[Frederick L. Crane]] || ubikinooni avastamine <ref>Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref>
236. rida ⟶ 229. rida:
|-
|[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ka [[G-vitamiin]]<ref>Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'' , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
271. rida ⟶ 264. rida:
|-
|[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] ka [[H-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
277. rida ⟶ 270. rida:
|-
|[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] ka [[biotiin]]<ref>[http://www.uwex.edu/ces/dairynutrition/documents/bvits.pdf B-vitamins for Dairy Cows] Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)</ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
313. rida ⟶ 306. rida:
|-
|[[B12a-vitamiin|B<sub>12a</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf
|''aquacobalamin''
|
320. rida ⟶ 312. rida:
|-
|[[B12b-vitamiin|B<sub>12b</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf
|hüdroksükobalamiin
|
327. rida ⟶ 318. rida:
|-
|[[B12c-vitamiin|B<sub>12c</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf
|''nitritocobalamin''
|
334. rida ⟶ 324. rida:
|-
|[[B12d-vitamiin|B<sub>12d</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf
|
|
379. rida ⟶ 368. rida:
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref>Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3
[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google
|[[folaat]]
|vesi
397. rida ⟶ 386. rida:
|-
|[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]] ka [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]] ka [[P-aminobensoehape]]<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
403. rida ⟶ 392. rida:
|-
|[[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]] (hilisem [[biotiin]])<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false
|
|vesi
471. rida ⟶ 460. rida:
|-
|[[G-vitamiin]] ka [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]<ref>[[Waro
|[[riboflaviin]]
|vesi
489. rida ⟶ 478. rida:
|-
|[[I-vitamiin]] ka [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
549. rida ⟶ 538. rida:
|-
|[[M-vitamiin]]<ref>William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, ''NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY''. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/</ref><ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google
|
|vesi
561. rida ⟶ 550. rida:
|-
|[[P-vitamiin]] (''citrin'')<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n91/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[flavonoidid]]
|
574. rida ⟶ 563. rida:
|-
|[[Vitamiin P4|P<sub>4</sub>-vitamiin]]
|''[[troxerutin]]''<ref>Earl Mindell et al 2011</ref><ref>[http://www.chemyq.com/En/xz/xz12/118250dxeme.htm Sissekanne saidil http://www.chemyq.com]</ref>
|vesi
|
583. rida ⟶ 572. rida:
|vesi
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley
|-
631. rida ⟶ 620. rida:
|
|rasv
|antisteriilne<ref>
|}
637. rida ⟶ 626. rida:
<u>Märkus</u>:
*Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 [[karotenoid]]i (A-vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiini]]);
* Käesoleval ajal omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad [[B-rühma vitamiinid]], C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad [[A-vitamiin]]id ja [[K-vitamiin]]id).<ref>[[David A. Bender]],
===Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides===
644. rida ⟶ 633. rida:
==Vitameer==
{{Vaata|Vitameer}}
Vitameeriks loetakse iga üksikut [[vitamiinid|vitamiin]]i vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja [[metaboliit]]i, millel on sarnane [[molekulaarstruktuur]] ja mis evib [[vitamiinivaegus]]ega [[organism]]ides vitamiinidele omistatud [[bioaktiivsus]]t (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.<ref>{{cite journal |url=http://arjournals.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |title=The Water-Soluble Vitamins |doi=10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |year=1944 }} Early 1944 ref discussing reasons for introduction of the word vitamer. Veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Kui vitamiini rühma loetakse mitmeid vitameere siis nimetatakse vastavat vitamiini rühma geneeriliseks, nii näiteks on A-vitamiin geneeriline nimetus A-vitamiini vitameeride: [[retinool]]i, [[retinaal]]i, ''retinoic acid'', [[3,4-didehüdroretinool]]i ja derivaatide aga ka mitmete [[karotenoid]]ide kohta.<ref>[http://www.answers.com/topic/vitamer?cat=health#top] vt Oxford'i sissekandeid
Vitameeride vitamiinilaadne toime organismides on erinev, nii näiteks ei omasta [[kass]]ide ja [[tuhkur|tuhkrute]] [[organism]] A-vitamiini karotenoididest vitameere ja loetakse, et need ühendid ei evi nimetatud [[loomad]]e kaudu A-vitamiini bioaktiivset toimet.
695. rida ⟶ 684. rida:
====Vitamiinide transport ja imendumine====
{{vaata|Ainete transport}}
Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ning katsetuste baasil loodud ''[[in vitro
Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitmete protsesside abil:
* [[difusioon]] [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendi]] järgi
712. rida ⟶ 701. rida:
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias (kirjandus)==
*...
*Subcommittee on Laboratory Animal Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, Institute for Laboratory Animal Research, National Research Council,[http://www.lebi.ucr.ac.cr/files/Nutricion/Nutrient%20Requirements%20of%20Laboratory%20Animals.pdf
*Subcommittee on Swine Nutrition, Committee on Animal Nutrition, National Research Council,[http://books.google.ee/books?id=D0-FRElUoVcC&pg=PA80&dq=B12+vitamin+concentrations+in+plasma+and+blood+cells+in+humans&hl=et&sa=X&ei=Ry7AUfutGsTYsgautYCwCg&ved=0CCwQ6AEwADgy#v=onepage&q=B12%20vitamin%20concentrations%20in%20plasma%20and%20blood%20cells%20in%20humans&f=false
*Jean Guillaume, Sadisivam Kaushik, Plerre Bergot, Robert Métailler,[http://books.google.ee/books?id=As0flTZo_EAC&pg=PA151&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans''], Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false
*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition , Committee on Animal Nutrition , Board on Agriculture , National Research Council,
▲*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false "Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition)"], National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
▲*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition , Committee on Animal Nutrition , Board on Agriculture , National Research Council, "Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)", National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342
*EFSA, ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0
*...
===Etümoloogia===
Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae
735. rida ⟶ 723. rida:
==Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid==
*[[Nikolai Lunin]], ''Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres.'' Zeitschrift für Physiologische Chemie 5, 31-39, [[1880]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]
*[[
*[[
*[[Elmer Verner
*[[Walter Hollis Eddy]].
▲*[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Subcommittee on Vitamin Tolerance.
*Friedrich, W.,
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],
*
*Ian K. M. Morton, Judith M. Hall. ''Consice Dictionary of Pharmacological Agents: Properties and Synonyms''. [[Kluwer academic Publishers]], [[1999]], ISBN: 075-1404-993.[http://books.google.ee/books?id=mqaOMOtk61IC&pg=PA291&dq=vitamin+P4&hl=et&sa=X&ei=I5iPUfnECKGb0QW424G4CQ&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=vitamin%20P4&f=false Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*Lee Russell McDowell,
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]].
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,
*
*Carpenter, K.J., ''The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.'', 2004, [[Nobelprize.org.]],[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/ Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Valerie Gertrud Senger]]. *Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D.,
''[[Elsevier]], [[Oxford]], 2 ed, [[2005]]; chapter: ''COFACTORS,Organic'', ISBN 0-12-150110-8 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914-1939'', pg 79-98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 05.05.2013)
*M. V. Kulkarni, S.S.Thonte, S.S.Rathod, [[N.B.Ghiware]].
*Meyers, R.A.,
*
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.
*Earl Mindell, Hester Mundis.
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google
|