Erinevus lehekülje "Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu" redaktsioonide vahel

Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool (rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada [[ainuvõim]]u. Eestis oli kaks peavoolu –: Eesti [[autonoomia]]t ja järgnevaltseejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnadjaerakonnad ja Eesti sotsialistid ning Venemaa bolševikkude loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti Kommunistlik Partei|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]]i, veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].

Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna -Eesti grupprühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad käsikäes.

Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse gruppirühma, mõlemal grupil olid oma häälekandjad. Ühe grupirühma juhtivaidjuhtivad tegelasitegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Rästas]], [[Klein]], [[Karl Rimm|Rimm]], [[Rudolf Vakman|Vakman]], neil oli ajakiri "[[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]". Teise gruppirühma kuulusid [[Jakob Palvadre|Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann|Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli "[[Edasi]]".