Riigivanem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida:
* saksa keelde: Der Staatsälteste
* hollandi keelde: Staatsaeldeste
* rootsi keelde: Statsäldste ([vahel Riksäldste(!)]
* poola keelde: Naczelnik Panstwa Estonskiego
* läti keelde: Valstsvezakais
26. rida:
* ungari keelde: Az eszt köztarfasagi fej (Allamven)<ref>Riigivanem 10 keeles. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 24. veebruar 1930, nr 8, lk 3.</ref>
 
{{tsitaat2|Muuseas, alguses ratifikatsiooni aktides kõneles riigivanem enesest ainsuses ("mina, riigivanem, jne.["]), kuna välisministri [[Aleksander Hellat|Hellati]] ajal 1923. aastala. maksma pandi vorm, kus riigivanem kõneleb enesest paljuses ("meie, riigivanem see ja see"), kuna nüüd uuesti riigivanem kõneleb enesest ainsuses.<ref>''Rahvusvahelise õiguse süsteem''. Tartu: Loodus, 1927, lk 127.</ref>|[[Ants Piip]]}}
 
Aastatel 1920–1933 asus Eesti Vabariigi riigivanema ametielamu, nn [[Riigivanema Maja]]<ref>[http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/organisatsioon/riigikantselei-ajalugu/eesti-vabariigi-riigikantselei-ajaloost-1918-1940/malestused Aleksander Terras: Mälestusi Toompealt ja Kadriorust, Riigikantseleist ja riigisekretäri ametist ajavahemikus 1920–1940], www.valitsus.ee (vaadatud 17. august 2011)</ref>, [[Toompea]]l aadressil [[Lossi plats]] 7<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=140&ItemID=4939 Elamu Lossi plats 7], eestigiid.ee</ref>.