Seep: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
4. rida:
'''Seep''' on [[pesemisvahend]], mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.
Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu [[tuhk|tuhast]] ja [[rasv]]ast, hiljem [[sooda]]st ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles [[18. sajand]]i lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks [[keedusool]]ast.
Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: [[majapidamisseep|majapidamis-]], [[saunaseep|sauna-]], [[tualettseep|tualett-]], [[lasteseep|laste-]], [[kosmeetiline seep|kosmeetilised]] ja [[ravimseep|ravimseebid]]. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid [[värvaine|värv-]] ja [[lõhnaaine]]id, ravimseepidele mitmesuguseid [[ravim]]eid ([[tõrv]], [[vaik]], [[glütseriin]] jt).
Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest [[rasvained|rasvainetest]] ja [[
Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta.
19. rida:
Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimus seebi [[väljasoolamine]] jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine oli lõpetatud, lasti seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid.
Retsept (“Perenaiste käsiraamat”. Tallinn, 1929). Kõik rasvajätted võib tulusalt ära tarvitada majapidamises, kui need keedetakse seebiks. 2 kg rasva pääle võetakse 400 gr seebikivi, pannakse 3 liitrit kanget lehelist juurde ja lastakse keeda tund aega. Siis pannakse veel
<u>Keemikutarkust</u>. Rasvade ([[glütserool]]i triestrid C<sub>11</sub>–C<sub>19</sub> alifaatsete rasvhapetega) seebistamisel tekivad vees lahustuvad rasvhapete soolad, mis kihistatakse väljasoolamisega:
| |||