Kaltsiumoksiid: erinevus redaktsioonide vahel

[[CAS-number]] on 1305-78-78.

Kaltsiumioksiid on [[kristalne aine]] (kõva teraline mass või [[pulber]]). Struktuur on [[tahkkesendatud kuubiline struktuur|tahkkesendatud kuubiline]].

[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on ta [[tahkis|tahke]], [[sulamistemperatuur]] on 2572 °C (2845 K). [[Keemistemperatuur]] on 2850 °C (3123 K).

[[Tihedus]] on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam.

Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×10^–6−6 mmHg.

[[Vesilahus|Lahustub hästi vees]].

Kaltsiumoksiid ei [[lenduvus|lendu]] ning on [[lõhn]]atu.

[[Soojuspaisumistegur]] on 3,92...6,73×10^–5−5 /K.

ja [[Happeline oksiid|happelise oksiidiga]]

Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne.

Kaltsiumoksiid on [[sööbiv aine|sööbiv]].

Ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal. Pikaajaline või korduv kokkupuude nahaga võib põhjustada [[dermatiit]]i. Nahale võivad tekkida sügavad haavandid.

Kaltsiumoksiid ärritab silmi, võib tekitada [[konjunktiviit]]i. Kokkupuude vedeliku või auruga põhjustab tugevat põletust ning võib viia pöördumatu silmakahjustumiseni. Sarvkest võib jäädavalt hägustuda.

Sissesöömisel ärritab või põletab seedeelundeid, Võib tekkida seedeelundite perforatsioon. Põhjustab tugevat valu, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust ning tekitab šoki. Suurtes kogustes võib olla surmav.

Sissehingamine ärritab hingamiselundeid ning võib põhjustada [[keemiline bronhiit|keemilist bronhiiti]] köha ja hingamisraskustega. Korduval sissehingamisel võib tekkida ninavaheseina perforatsioon. Võivad tekkida [[kopsuödeem]], [[asfüksia]], [[keemiline pneumoniit]] ja ülemiste hingamisteede obstruktsioon. Suurtes kogustes on surmav.

Ainet tuleb hoida eemal kuumusest, sädemetest, leegist ja kergsüttivatest ainetest. Anum peab olema klaasist ning tihedalt suletud. Ladustamiskoht peab olema jahe, kuiv ja hästi ventileeritud. Vesi ja muud võimalikud reagendid tuleb kaugel hoida. Kaltsiumoksiidi tuleb hoida laste eest.

Kaltsiumoksiiditolmu ei tohi sisse hingata ega sisse süüa. Koht, kus ainega töötatakse, peab olema hästi ventileeritud ning anum tihedalt suletud. Tolmu teket ja kogunemist tuleb ära hoida niipalju kui võimalik.

Tuleb vältida kaltsiumoksiidi kokkupuudet rõivaste või muu süttiva materjaliga.

Tuleb vältida aine sattumist nahale ja silma. Kaltsiumoksiidi silma sattumisel tuleb silmi põhjalikult loputada ning arsti poole pöörduda. nahale sattumisel tuleb see kohe maha pesta.

Ainega töötamisel tuleb kanda kaitseriietust, kaitsekindaid ja kaitseprille või -näokatet ning respiraatorit.

Maksimaalne lubatav kaltsiumoksiiditolmu kontsentratsioon töökohal on 15 mg/m³, peentolmu puhul 6 mg/m³.

Tööstuslikult toodetav kaltsiumoksiid (kustutamata lubi) sisaldab sageli ka teiste [[keemiline element|element]]ide ([[magneesium]]]i, [[räni]] ning vähemal määral [[alumiinium]]i ja [[raud|raua]]) oksiide.

Eelnimetatud temperatuuridel saadakse "pehme kustutatud lubi". Et [[saagis]]el oleks vähem poore ja väiksem [[eripindala]], kuumutatakse lähteainet kuni temperatuurini 1400°C. Nii saadav kaltsiumoksiid ("kõva kustutamata lubi") reageerib veega aeglasemalt.

Väikesi koguseid saab valmistada ka [[kaltsium]]i [[oksüdatsioon]]il, [[kaltsiumhüdroksiid]]i termilisel lagundamisel ja muul teel.

Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt [[vesi|veega]], nii et tekib [[kaltsiumhüdroksiid]] ehk kustutatud lubi (Ca(OH)_{<font size="-1">2</font>}), mida kasutatakse [[mört|mördi]] ja [[krohvisegu]] koosseisus [[kivistumine|kivistumise]] kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse [[lubja kustutamine|lubja kustutamiseks]].

Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas [[lubjakivi]] alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. [[Kips]]i (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks võrreldes lubjakiviga on märgatavalt kõrgem hind.

Kaltsiumhüdroksiidist saab valmistada ka [[lubjapiim]]a ja [[kloorlubi|kloorlupja]].

Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka [[klaas]]i tootmisel.

Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi [[teras]]e ning [[magneesium]]i, [[alumiinium]]i ja muude [[värvilised metallid|värviliste metallide]] tootmisel [[lisandLisand (keemia)|lisandite]]ite, näiteks [[räbu]] eemaldamiseks.

Keemialaboratooriumides ja tööstuses kasutatakse kaltsiumoksiidi ka [[kuivatusaine]]na. Samuti kasutatakse seda [[ammoniaak|ammoniaagi]] labotatoorsel valmistamisel.

Kaltsiumoksiidi kasutatakse [[kaltsiumkarbiid]]i tootmise lähteainena, [[lubimört|lubimördi]], [[lubikrohv|lubikrohv]]i ja [[lubivärv]]i valmistamiseks.

Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka [[neutraliseerija]]na, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks.

Kaltsiumoksiidi kasutatakse [[sidrunhape|sidrunhappe]], [[glükoos]] ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks.

Kaltsiumoksiidi kasutatakse [[sünteetiline kautšuk|sünteetilise kautšuki]] valmistamisel.

Kaltsiumoksiidi kasutatakse koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks [[suu- ja sõratõbi|suu- ja sõratõve]] puhul.