Halogeeniühendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Halogeeniühendid''' (ka '''halogeenderivaadid
Süsinikahela järgi jagunevad halogeeniühendid [[halogenoalkaanid]]eks (alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid), -[[halogenoalkeenid|alkeenideks]] jne.<ref name="Karik" /> Nende
Halogeeniühendite nimetamisel kasutatakse eesliiteid fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo- koos halogeeniaatomite arvu ja kohanumbriga, näiteks [[tetraklorometaan (]]CCl4, sisaldab neli klooriaatomit).<ref name="Karik" /> Ehkki mõnes allikas peetakse alküülhalogeniide ehk alküülhaliide halogeeniühenditega sünonüümseks, on alküülhalogeniidid ehk -haliidid siiski vaid üks halogeeniühendite rühm, mis saadakse vesinikuaatomi(te) asendamisel [[alkaanid]]es.
Enamik halogeeniühendeist on normaaltingimustel vedelad või tahked, kuid lihtsaimad fluoroderivaadid, klorometaan, kloroetaan ja bromoetaan on gaasilised. Kõige kõrgema keemistemperatuuriga on [[jododerivaadid]]. Kõik halogeeniühendid on veest raskemad, nende tihedus kasvab koos [[molekulmass]]iga. Nad lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites, kuid mitte vees, ning sobivad ise paljude orgaaniliste ühendite lahustamiseks. Nende lõhn on imal, nad on värvuseta. mürgised ja sageli narkootilise toimega.<ref name="Karik" />
|