Halogeeniühendid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Halogeeniühendid''' (ka '''halogeenderivaadid''', '''alküülhalogeniidid''' või '''alküülhaliidid''') on orgaanilises keemias [[süsinikuühend]]id, mille [[süsivesinik]]ahelas on vähemalt üks [[süsinik]]uaatomi juures paiknenud [[vesinik]]uaatom asendatod [[halogeen]]i aatomiga - [[fluor]]i, [[kloor]]i, [[broom]]i või [[jood]]iga. Üldkujul on helogeeniühenditehalogeeniühendite valem '''R-Hal'''.<ref name="Karik">"Halogeeniühendid", rmt: Hergi Karik, Karl-Kristjan Kuiv, Kalle Truus "Keemia" Tallinn: Ilo, 2001, lk 82-84</ref>
 
Süsinikahela järgi jagunevad halogeeniühendid [[halogenoalkaanid]]eks (alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid), -[[halogenoalkeenid|alkeenideks]] jne.<ref name="Karik" /> Nende nimetamiselseas kasutatakseon eesliiteidainete fluoro-klassid nagu [[allüülsed ühendid|allüülsed haliidid]], kloro-[[halogeenalkoholid]], bromo-[[halogeeneetrid]], ja[[bensüülrühm|bensüül]]haliidid, jodo-[[halobenseenid]] koosjpt. halogeeniaatomiteNäiteid arvuesindajatest ja(R kohanumbriga,tähistab näiteks[[alküülrühm]]a): [[tetraklorometaanprimaarne (süsinikuaatom|primaarsed]]CCl4 alküülbromiidid RCH<sub>2</sub>Br, sisaldab[[tertsiaarne nelisüsinikuaatom|tertsiaarsed]] klooriaatomit).alküülkloriidid R<refsub>3</sub>CCl, name[[allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] RCH<sub>2</sub>="Karik"CHCH<sub>2</sub>Cl, [[klorometüülalküüleetrid]] ROCH<sub>2</sub>Cl, [[bensüülkloriid]] C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>CH<sub>2</sub>Cl, [[bromobenseen]] C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>Br, [[kloroform]] ehk triklorometaan CHCl<sub>3</sub>.
 
Halogeeniühendite nimetamisel kasutatakse eesliiteid fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo- koos halogeeniaatomite arvu ja kohanumbriga, näiteks [[tetraklorometaan (]]CCl4, sisaldab neli klooriaatomit).<ref name="Karik" /> Ehkki mõnes allikas peetakse alküülhalogeniide ehk alküülhaliide halogeeniühenditega sünonüümseks, on alküülhalogeniidid ehk -haliidid siiski vaid üks halogeeniühendite rühm, mis saadakse vesinikuaatomi(te) asendamisel [[alkaanid]]es.
 
Enamik halogeeniühendeist on normaaltingimustel vedelad või tahked, kuid lihtsaimad fluoroderivaadid, klorometaan, kloroetaan ja bromoetaan on gaasilised. Kõige kõrgema keemistemperatuuriga on [[jododerivaadid]]. Kõik halogeeniühendid on veest raskemad, nende tihedus kasvab koos [[molekulmass]]iga. Nad lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites, kuid mitte vees, ning sobivad ise paljude orgaaniliste ühendite lahustamiseks. Nende lõhn on imal, nad on värvuseta. mürgised ja sageli narkootilise toimega.<ref name="Karik" />