Redaktsioon: 5. mai 2013, kell 19:22 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P →‎Piiskopkonna ajajärk ja Liivi sõda ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. september 2013, kell 08:31 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
31. rida: Praeguseks enam mitte säilinud nurgatorni kõrval hoone kirdetiivas oli peavärav, arvatavasti väikese väravatorniga, langevõrega ja vallikraavi kohal asetsenud tõstesillaga. Peavärav oma väravaava kohal olevate niššidega ja langevõre jaoks tahutud kiviplokkidest juhtsoontega on üsna hästi säilinud. Selles hoonetiivas võisid asuda tõenäoliselt piiskopi eluruumid. Linnusteuurija Armin Tuulse kirjeldusel oli seal tollal säilinud ruum Liivimaa varajastele linnustele iseloomuliku aknaavaga. Nurgatorn on näidatud 1663 Johann Schneideri mõõdistatud ja 1688 a. inventariseerimisplaanil. Konvendihoone idanurgas, kahe hoonetiiva vahel oletatakse asunud kabel ja "kellatorn". Kagutiiva võlvitud suur ruum arvatakse olnud olevat saal Toomkapiitli jaoks. Praeguseks on II maailmasõjas kannatada saanud lihtsate servjoonvõlvidega lagi hävinenud. Kagutiiva müüripaksus ulatus 1,85 -– 1,95 m. Edelatiib lammutati XVII sajandil ja asendati magasiaidaga, millest praeguseks on samuti ainult vundamendid säilinud. Ka loodetiiva väljanägemise ja otstarbe kohta pole midagi teada, kuigi arvatakse, et seal asusid köögiruumid ja õllepruulikoda. 49. rida: Juba muinasajal läks siitkaudu tähtis tee liivlaste Toreidast (Turaida) Ruhja kaudu sakalaste Viljandisse. Mööda Svetupet sai Läänemerele. [[1223]] ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false</ref> Lemsallu [[liivlased\|liivlaste]] endise põlenud puitlinnuse asemele [[peapiiskop]] [[Albert (Riia piiskop)\|Albert]]i käsul [[linnus]], millest kujunes [[Riia peapiiskopkond\|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi -– ja [[vasallilinnus]]t nii põhja ([[Salatsi piiskopilinnus]], [[Ungurpilsi vasallilinnus]]), ida ([[Augstroze]], [[Mujan]]i, [[Vainsalu]], [[Rozbek]]i, Suur -– ja [[Väike-Roopa]]), kui ka lõuna ([[Nabe vasallilinnus]], [[Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus]]) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste [[Metsepole maakond\|Metsepole maakonna]] keskuseks. [[1318]] mainitakse esmakordselt ürikuliselt linnust<ref>Löwis of Menar, Bemerkungen 78</ref>, kui ordu väed selle vallutasid. Peatselt pidi [[Liivi ordu]] peapiiskopile linnuse siiski tagastama. 61. rida: [[1479]] vallutas ordu uuesti linnuse. [[1557]] algas [[Vana-Liivimaa]]l [[kodusõda]] [[Liivi ordu]] ja [[maamarssal]]i ning peapiiskopi vahel. Peapiiskop [[Wilhelm von Brandenburg]] saatis Lemsalust käskjala Georg Taube kirjadega abi järele Saksamaale. Käskjalg põgenes mere äärde, kuid ordumehed said ta veel paadist kätte ja lasid maha.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 -– 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 171</ref> [[1558]], [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] algul hõivasid [[vene tsaaririik\|vene tsaaririigi]] väed linna, põletasid selle maha ja lõhkusid linnust. [[1560]], augusti keskel põletas Riia peapiiskopi [[koadjuutor]] hertsog Cristoffer Albrecht Lemsalu alevi ise maha ja lasi venelastel ümberkaudu rüüstata.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 -– 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 152</ref> [[1567]] rüüstasid linnust rootsi väed oma sõjapealiku Liivimaa sakslase [[Klaus Kursell]]i juhtimisel. Rootsi väed piirasid vaikselt linnuse sisse, tegid äkksissetungi ja hõivasid linnuse. Tapsid poolakad, panid linnuse põlema ja pöördusid saagiga Tallinna tagasi.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 -– 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 227</ref> [[1575]] olid linnuse juures jälle vene väed [[hertsog Magnus]]e juhtimisel. 85. rida: [[1602]] hävitasid rootsi väed täielikult linna ja tegid piiskopilossi eeslinnuse kindlustused maatasa.<ref>Limbaži muuseumi infostend.http://www.draugiem.lv/pilsdrupas/firstpage/index</ref> Piirkond läks uuesti poolakate võimu alla. [[1610]]. aasta oktoobris rüüstasid [[Burtnieki]], Lemsalu ja [[Sigulda]] ümbrust 5 [[~~lipkond~~Aadlilipkond\|lipkonda]]a rootsi ratsa ja jalamehi kättemaksuks Pärnus paiknenud poolakate Läänemaa rüüsteretkele.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 -– 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 359</ref> 19. novembril [[1621]] kinkis [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] lossipiirkonna koos kõige sinnakuuluvaga [[Riia]] linnale, kellele see jäi 1783. aastani. Hiljem asus seal [[Pilsmuiža mõis]]avaldus. [[1630]] oli linnakeses 8 kodanikku. Kirik oli ilma katuse ja akendeta. Poola -– Rootsi sõdades kannatas Lätis aladel just Lemsalu piirkond üleüldse kõige tugevamini rüüstamiste tõttu. ===Vene võimu all=== 95. rida: [[24. august]]il [[1747]] põles linn peaaegu maatasa. Alles jäi 4 maja. XIX sajandil lammutati edelakorpus, vundamendile ehitati magasiait -– endise piiskopiresidentsi säilinud hoonetiibasid kasutati viljaaida ja loomalaudana. Vallid tasandati, kraavid aeti kinni. Vaate linnast linnusele sulges sinna ette Riia linna rae poolt ehitatud uus "linnusemõisa" (''das Schlossgut'') haldushoone. XX sajandil ehitati magasiaida asemele majandusruumid. 1930ndatel aastatel on säilinud veel 2 katustatud tiiba.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1047</ref>

Lemsalu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel