Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
76. rida:
Ühed olid pikapealised, pika, kitsa ja kõrge ajukoljuga, kõrge ninajuurega, tugevasti etteulatuva ninaga, kõrge ja mõõdukalt laia näoga pikapealised [[europiidid]]. Tunnused osutavad edelapoolsele päritolule, tänase [[Taani]] piirkonnast.
Teine europiidne tüüp (leiud dateeritud V aastatuhande lõppu-V aastatuhande algusesse eKr) oli lühema peaga, madalama ja laiema näoga ja vähem etteulatuva ninaga, mis viitab mitte eriti tugevale [[Mongoliidne rass|mongoliidsele]] lisandile (K.Mark). Eestlaste (soomlaste jt.) nn. mongoliidsus on seatud kahtluse alla (M.Niskanen), kuna sarnaseid antropoloogilisi jooni pidi leiduma põhjapoolsetel protoeuropiididel-kromanjoonlastel, kes toitusid lihast kauem kui lõunapoolsed põlluharijad, kelle põhitoiduks oli rokk, puder ja küpsetised.
Nende järel ilmusid Eesti ja naaberaladele uued asukad (kammkerammika kultuur, 4000-1800 eKr, taas kütid, kalamehed ja korilased). Need inimesed kuulusid protolaponoidsesse tüüpi,
Peagi tuli Baltimaile uus sisserändajate laine. Tulnukad ([[venekirveskultuur|venekirve]]- ehk [[nöörkeraamika kultuur]], 3000-1800 eKr, loomakasvatajad, algelised põllupidajad) olid massiivset [[protoeuropiidne tüüp|protoeuropiidset tüüpi]], väga pikapealised, kõrge ajukoljuga, kõrge ja keskmise laiusega näoga. Antropoloogia andmed lubavad oletada nende lõunapoolset päritolu, kas Ida-[[Preisimaa|Preisist]] või [[Volga]] ülemjooksult. Tulnukad käitusid kohalike vastu sõjakalt, hoidusid esialgu eraldi.
| |||