Kinešma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
}}
[[Pilt:IMG 2903a.jpg|thumb|Kinešma kesklinn]]
'''Kinešma''' on linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is
Linna nimi tuleb soomeugrilaste, [[merja keel]]est ja tähendab tumedat sügavast vett.
Kinešma asutamise aeg pole teada. Linna mainitakse [[1429]] tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks ja ümbruskonna loodus oli lihtsalt ilus.
[[16. sajand]]i alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt [[kalapüük|kalapüügiga]]. Kinešmast püütud [[tuur]]asid viidi [[Vene tsaar]]ile. [[1608]] vallutasid küla kaks korda [[Poola]] väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise kohta püstitatud [[kellatorn]]. [[1760]] oli Kinešmas [[1744]] ehitatud [[katedraal]], 4 kirikut ja ei ühtki kivimaja. [[1777]]. aastal sai Kinešma linnaõigused.
Aastast [[1708]] kuulus Kinešma [[Arhangelski kubermang]]u, aastast [[1719]] [[Jaroslavl]]i provintsi ja aastast 1777 [[Kostroma]] provintsi.
[[19. sajand]]il sai Kinešma tuntuks [[laat]]ade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega [[16. juuni]]l ja [[14. september|14. septembril]]. Neid peeti [[1920. aastad|1920. aastateni]]. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini.
[[18. sajand]]il muutus Kinešma [[lina]]tootmise keskuseks, ent lina tootmine lõppes 19. sajandi keskpaigaks täielikult. Tänapäeval on tähtsaimad tööstusharud [[tekstiil]]i-, [[puit|puidu]]- ja [[keemiatööstus]].
Linnas on näitekirjaniku [[Aleksandr Ostrovski]], helilooja [[Aleksandr Borodin]]i ja astronoomi [[Fjodor Bredihhin]]i muuseum.
== Välislinke ==
| |||