Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
vale kink korda |
||
22. rida:
Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]]. aastal [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] liikmeks. [[1857]]. aastal asus ta põllumehena elama [[Tartumaa]]le [[Hellenurme mõis]]a. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd [[ardenni tõug]]u hobuseid. Ta oli [[eesti punane veis|eesti punase veise]] ja [[tori hobusetõug|tori hobusetõu]] aretaja.
Pööraveres asus ka [[viinavabrik]] ja [[tuuleveski]]. Rentnikud vahetusid sageli ning [[1873]]. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et Pööraveres ei olnud tema ametisse tulles veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid tol ajal järgmised külad: [[Mõisaküla (Halinga)|Mõisaküla]], [[Leho]], [[Soosalu (Halinga)|Soosalu]], [[Eametsa (Halinga)|Eametsa]] ja [[Tühjasmaa]] (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli palju tuuleveskeid. Mõned agaramad möldrid ostsid vilja kokku, jahvatanud ära ja viinud siis [[Sindi]] või [[Pärnu]] turule.
Pärast [[Alexander Theodori]] surma [[1894]]. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg [[Ernst von Middendorff]] (10.01.1851. – 19.04.1916.), kelle elukohaks oli samuti [[Hellenurme]]. Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati [[1920]]. aastal 18. krundiks.
| |||