Nikolai Lunin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
'''Nikolai Ivanovitš Lunin''' (20. jaanuar/[[1. veebruar]] [[1853]] [[Tartu]] – [[18. juuni]] [[1937]] [[Leningrad]]) oli [[Tartu Ülikool]]i kasvandik ja arstiteadlane, vene [[pediaater]].
 
Lunin oli [[Gustav von Bunge]] õpilane. [[1878]]. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. [[1880]]. aastal avaldas Lunin uurimuse pealkirjaga "''[[Anorgaanilised soolad|Anorgaaniliste soolade]] tähtsusest loomade toitumises"'' (saksa keeles: "''Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres" ''), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta [[toitained|toitaineid]] ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (''unknown substances essential to life''). Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres.''.], Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]</ref>
 
Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult [[Vitamiinid|vitamiin]]e.
 
Ametlikult peetakse vitamiinide teooria väljatöötajaiks Poola teadlast [[Kazimierz Funk]]i ja [[Frederick Gowland Hopkins]]it. Viimane siiski mainis Luninit oma [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli]]-kõnes.<ref>[http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1929/hopkins-lecture.html Sir Frederick Hopkins: The Earlier History of Vitamin Research (Nobel Lecture, December 11, 1929)]</ref> Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.
 
[[1882]]. aastast elu lõpuni töötas Lunin arstina [[Rauchfussi haigla|Oldenburgi printsi lastehaiglas]] [[Sankt-Peterburg]]is, mis revolutsiooni järel nimetati ümber Karl Rauchfussi nimeliseks haiglaks.<ref>[http://www.mma.ru/cnmb/persons/figures3/from4 Выдающиеся деятели медицины конца XIX-го — начала XX-го века]</ref>
 
Tartus [[Maarjamõisa]] linnajaos on [[Nikolai Lunini tänav]] ja [[Nikolai Lunini põik]].
 
==Publikatsioonid==
*[[1881]]. ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39, 1881, [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]
*...
 
==Seos vitamiinide teooriaga==
Tänapäeval levinuima [[vitamiinide teooria]] väljatöötajaiks peetakse valdavalt
Ametlikult peetakse vitamiinide teooria väljatöötajaiks Poola teadlast [[Kazimierz Funk]]i ja [[Frederick Gowland Hopkins]]it. Viimane siiski mainis Luninit oma [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli]]-kõnes.<ref>[http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1929/hopkins-lecture.html Sir Frederick Hopkins: The Earlier History of Vitamin Research (Nobel Lecture, December 11, 1929)]</ref> Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.{{lisa viide}}
 
==Tunnustused==
Tartus*[[Tartu]]s [[Maarjamõisa]] linnajaos on [[Nikolai Lunini tänav]] ja [[Nikolai Lunini põik]].
 
==Viited==