Redaktsioon: 2. september 2013, kell 08:40 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Uus lehekülg: '{{italic title}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {{pooleli}} {{Taksonitabel \| nimi = Hiidanakonda \| värv = #{{taxoboxi värvus\|Loomad}} \| seisund = \| seisund...'		Redaktsioon: 2. september 2013, kell 12:36 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{italic title}} {{See artikkel\| on anakonda perekonna mao kohta; maoperekonna kohta vaata artiklit [[Anakonda]]; filmi kohta vaata artiklit [[Anakonda(film)]]; linna kohta vaata artiklit [[Anakonda(Montana)]]; Šveitsi laulja, laulukirjutaja ja kirjaniku kohta vaata artiklit [[Endo Anaconda]]; meditsiinilise seadeldise kohta vaata artiklit ''[[Anaconda AAA Stent Graft System]]'' teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Anakonda(täpsustus)]]}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} 18. rida ⟶ 19. rida: \| alamsugukond = ''Boinae'' \| perekond = [[Anakonda]]<br>'''''Eunectes''''' \| perekonna autor = [[Johann Georg Wagler\|Wagler]], 1830<ref name="McD99">McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. "Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference", vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).<small> (inglise keeles)</small></ref> \| liik =Liigid▼ \| liigid = ▼ ''[[Eunectes murinus murinus]]'' ([[Linnaeus]], [[1758]]) ▼ ''[[Eunectes murinus gigas]]'' ([[Latreille]], [[1801]]) ▼ \| sünonüümid = [''Boa''] ''murina'' <small>Linnaeus, 1758</small> 32. rida ⟶ 37. rida: ''Eunectes barbouri'' <br><small>Dunn & Conant, 1936</small> ''Eunectes murinus murinus'' <br><small>– Dunn, [[1944]]</small> \| synonyms_ref =  <ref name="McD99">McDiarmid RW, [[Jonathan A. Campbell\|Campbell JA]], Touré T. 1999. ''Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, Volume 1''. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).</ref><ref>[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Eunectes&species=murinus The Reptile Database] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ▲\| liik =Liigid ▲\| liigid = ▲''[[Eunectes murinus murinus]]'' ([[Linnaeus]], [[1758]]) ▲''[[Eunectes murinus gigas]]'' ([[Latreille]], [[1801]]) \| wikispecies = Eunectes murinus \| commonscat = Eunectes murinus }} '''''Eunectes murinus''''' (''Eunectes'', [[kreeka keel]]es Eυνήκτης ''good swimmer'' + ladina keeles ''murinus'' "of mice") ehk '''hiidanakonda''' ehk '''roheline anakonda''' ehk '''anakonda''' ehk '''harilik anakonda''' ehk '''vesiboa''' on [[boalased\|boalaste]] [[sugukond]]a pärisboalaste (''Boinae'') alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv [[madu]].<ref>[http://eol.org/pages/794661/overview] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Hiidanakondasid loetakse maailma suuremateks madudeks. Hiidanakonda puhul ei ole [[loom]]adele ohtlik mitte [[maohammustus]] vaid tema haardesse sattumine. Hiidanakonda on suurepärane ujuja ja võib kaua vee all viibida, kuid armastab samal ajal ka kallastel päikesevanne võtta.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> === Alamliigid === Tänapäeval tunnistatakse hiidanakondal kahte alamliiki<ref>[http://eol.org/pages/794661/overview#cite_note-ITIS-29] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>: ''[[Eunectes murinus murinus]]'' ([[Linnaeus]], [[1758]]) ''[[Eunectes murinus gigas]]'' ([[Latreille]], [[1801]]). ==Elupaik== Madude elupaik on käesoleval ajal peamiselt ~~[[Lõuna-Ameerika]]:~~ [[Andid]]est idas asuvates riikides, ka [[Colombia]], [[Venetsueela]], ''[[Guianas]]'', [[Ecuador]], [[Peruu]], [[Boliivia]], Brasiilia ja [[Trinidad]]i saar.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Eunectes&species=murinus&search_param=%28%28genus%3D%27Eunectes%27%2Cexact%29%29 The Reptile Database] Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Nad elunevad soovitavalt voolava mageda (vahel ka veidi soolaka) vee läheduses: [[soo]]de, [[järv]]ede, [[jõgi\|jõgede]] juures ja nende [[kallas]]tel asuvates [[koobas]]tes.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 11, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Enamikke anakondasid loetakse suurepärasteks ujujateks (on pakutud, et nad võivad ujuda neli korda kiiremini kui meisterujujad) ja viibib vees kaua aega kuid armastab samal ajal ka veekogude kallastel päikesevanne võtta.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>▼ Anakondasid loetakse üsna [[paigatruudus\|paigatruudeks]] loomadeks, kuigi nende elupaik võib ilmastikuoludest sõltuvalt aasta vältel muutuda siis pöörduvad nad vihmade alates, kodupaika uuesti tagasi.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ~~==Kehaehitus==~~ ==Anatoomia ja füsioloogia== [[Pilt:Green Anaconda 057.jpg\|pisi\|vasak]] ==Eluiga== Eluiga sõltub suuresti elupaigast, kas looduslikes tingimustes ehk loomaias ja/või koduses terraariumis aga ka indiviidist. Looduses elavate anakondade eluiga teatakse olevat 40-50 aastat.<ref>Maurice Burton, Robert Burton, [http://books.google.ee/books?id=FuExHhF9IvIC&pg=PA44&dq=Anacondas+as+ovoviviparous&hl=et&sa=X&ei=TwkiUtuQFemw7QaJ6YDAAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Anacondas%20as%20ovoviviparous&f=false "International Wildlife Encyclopedia", 3 ed, lk 44, 2002, Marshall Cavendish Corporation, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Keha=== Hiidanakondasid loetakse üsna pikkadeks ning jämeda ja lihaselise kehaehitusega ja kaalult raskevõitu madudeks. Emased on isastest tavaliselt suuremad. On edastatud, valdavalt kinnitamata, teateid 10 kuni 12 meetri pikkustest anakondadest, kes võivad kaaluda kuni 250 kg.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Keel=== Anakondade haistmisel, mida nad vajavad saaklooma asukoha määramisel, paaritumisel ja keskkonnast saabuva info edastamisel, osalevad kaheharuline keel ja [[sahkluu-ninaelund]] ehk [[Jakobsoni organ]], vähesel määral ninasõõrmed ja muidugi [[aju]].<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Värvus=== Värvus (seljal) võib paikkonniti ja indiviiditi erineda, kuid rohelistel anakondadel on selgmised soomused rohekas-pruunikat, oliivi ja/või hallikas-rohekat värvi.<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 13, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Mark O'Shea, [http://books.google.ee/books?id=VDIbbpl_ktgC&pg=PA57&dq=eunectes+deschauenseei&hl=et&sa=X&ei=gtYhUvSoIMW47AakqIDYBg&redir_esc=y#v=onepage&q=eunectes%20deschauenseei&f=false Boas and Pythons of the World], lk 54-57, 2007, New Holland Publischers, ISBN 978 1 84537 5447 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Keha katavad pealt [[tumepruun]]id või [[must]]ad [[ovaalne\|ovaalsed]] laigud. Roheliste anakondade ~~kohualused~~kõhualused soomused on ~~kollat~~kollakat või kreemjat värvi.<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 13, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Jalad=== Anakondadel on tagakeha küljes, [[kloaak\|kloaagi]] läheduses, tagajäsemed (jalalaadsed ''käpad''), mis on neil kohati abiks [[paaritumine\|paaritumisel]].<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 10, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Kopsud=== Anakondadel on kaks [[kops]]u, mida nad kasutavad [[hingamine\|hingamiseks]].<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 10, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ==Toitumine== [[Pilt:Anakonda verschlingt Wasserschwein.jpg\|pisi\|hochkant=1.2\|Hiidanakonda neelab ''Hydrochoeris hydrochaeris''. [[Frankfurt\|Frankfurdi]] ''[[Naturmuseum Senckenberg]]]]''i [[eksponaat]].]] Anakondade [[hammas\|hambad]] vahetuvad regulaarselt ja neil on oluline abistav roll lämmatatud saaklooma alla neelamisel, [[mürk]]i neist hammastest teadlastel eraldada pole õnnestunud. Hiidanakonda tapab saagi rahulikult, [[saakloom]]a hingetõmmetega sünkroonis, lämmatades ja oletatakse, et ta võib ühe toidukorra ajal alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.<ref>{{cite web \|url=http://www.anacondas.org/faqs.htm \|publisher=Jesus Rivas \|title=Frequently Asked Questions \|deadurl=no \|accessdate=30 July 2012}}</ref>Tõepärasena tunduvaid allikaid hiidanakondade saakloomade lämmatamise ning vee alla tõmbamisega seonduvalt avaldatud palju pole, ka kahtlevad madude uurijad kirjalduslikes kirjeldustes sarvedega loomade pea ees allaneelamisega seonduvas. Täiskasvanud hiidanakondad toituvad peamiselt vees elavatest [[selgroogsed\|selgroogsetest]]. Saakloomadeks võivad olla [[näriline\|närilised]], [[kala]]d, [[lind\|linnud]], [[kilpkonn]]ad, [[kaiman]]id, ''[[Odocoileus virginianus]]'', ''[[Hydrochaeris hydrochaeris]]'' ''[[Jacana jacana]]''d, ''[[Iguana iguana]]''d, [[tiigerpüüton]]id.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>[[Rivas, Jesús Antonio]], [http://www.anacondas.org/diss/disser.pdf "The life history of the green anaconda (Eunectes murinus), with emphasis on its reproductive Biology"], (Ph.D. thesis). University of Tennessee. lk 37, 2000, Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> (Pdf)</ref>Osad allikad loevad rohelist anakondat ka, täpsemaid asjaolusid toomata, kannibaliks, seetõttu loetakse, et rohelise anakonda hambad rohelise anakonda seede-elundkonnas võivad sinna sattuda loomuliku hammaste vahetumise protsessi käigus. Kirjanduslikes allikates mainitakse, et värskelt einestanud anakonda suu lehkab hirmuäratavalt. ==Paaritumine== Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Enamikle hiidanakondadel levinud seksuaalse käitumise vormiks on [[polüandria]], emased anakondad paarituvad mitme isasega ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> On täheldatud, et hiidanakondade liigi ''[[Eunectes murinus gigas]]'' ([[Latreille]], [[1801]]) paaritumine, keda kohalikud kutsuvad ''huillia''ks, toimub [[detsember\|detsembris]] – [[jaanuar]]is. Paaritumisel võivad ühe vastuvõtliku emase ümber koguneda üsna mitmed aktiivsed isased (12) anakondad moodustades "paaritumiskuhja" ([[inglise keel]]es ''breeding ball'') ja võideldes paaritumisõiguse üle mitu nädalat.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 71, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Emase anakonda pojad (kuni 78 poega) sünnivad [[juuli]]s – [[august]]is.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Poegi, kes sünnivad 40 kuni 95 sm pikkustena on väga raske kunstlikes tingimustes sööma meelitada.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Enesekaitse=== Anakondade käitumises saab eristada mitut kaitserefleksi. Nad võivad püüda ennast kaitsta, hammustades agressorit. Anakondal on teisigi kaitsestrateegiaid, näiteks lähedal asuvasse veekogusse liuglemine ja/või mutta peitumine aga ka [[loaak\|kloaagi]] lähedal asuvate [[näärmeeritis]]te väljutamine.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ==Ohud== Suurimaks ohuks anakondadele loetakse anakondadele vihmametsade äratarbimist ning ka inimesi, kes neid (erinevatel motiividel, ka tulusa müügiartiklina) kütivad. ===Looduslikud vaenlased=== Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat [[kaiman]]it (''Melanosuchus niger''). Ohuks neile peetakse [[jaaguar]]i (''Panthera onca''), kaimani (''Caiman latirostris'').<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ===Haigused, parasiidid=== [[1969]] diagnoositi esmakordselt [[roheline anakonda\|rohelisel anakondal]] [[metastaas\|metastaseerunud]] pahaloomuline [[lümfosarkoom]].<ref>Werner Frank, Arwid Schepky, [http://vet.sagepub.com/content/6/5/437.abstract"Metastasierendes Lymphosarkom bei einer Riesenschlange, Eunectes murinus(Linnaeus, 1758)"] doi: 10.1177/030098586900600507 Veterinary Pathology September 1969 vol. 6 no. 5 437-443, Osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Nii vabas looduses elavatel anakondadel kui ka kinnipeetavatel anakondadel on tuvastatud mitmeid parasiite, nagu: ''[[Aeromonas hydrophila]]'' ''[[Amblyomma dissimile]]'' ''[[Amblyomma fulvum]]'' ''[[Crepidobothrium sp.]]'' ''[[Dracunculus brasiliensis]]'' ''[[Elizabethkingia meningoseptica]]'' ''[[Haemoproteus sp.]]'' ''[[Phaeotabanus nigriflavus]]'' ''[[Providencia rettgeri]]'' ''[[Stenotabanus bequaerti]]'' ''[[Stenotabanus cretatus]]'' ''[[Stenotrophomonas maltophilia]]'' ''[[Tabanus occidentalis]]''<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ==Kultuuris== ''[[Taruma]]'' [[indiaanlane\|indiaanlased]] on väitnud, et põlvnevad anakondast;<ref>Maurice Burton, Robert Burton, [http://books.google.ee/books?id=FuExHhF9IvIC&pg=PA44&dq=Anacondas+as+ovoviviparous&hl=et&sa=X&ei=TwkiUtuQFemw7QaJ6YDAAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Anacondas%20as%20ovoviviparous&f=false "International Wildlife Encyclopedia", 3 ed, lk 44, 2002, Marshall Cavendish Corporation, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ▲~~Enamikke~~[[1749]] ~~anakondasid~~teatas ~~loetakse~~George ~~suurepärasteks ujujateks (on pakutud~~Cumberland, et ~~nad~~orjad ~~võivad~~Tobagos ~~ujuda~~sõid ~~neli~~neid ~~korda kiiremini kui meisterujujad) ja viibib vees kaua aega kuid armastab samal ajal ka veekogude kallastel päikesevanne võtta.~~madusid;<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago", lk 7011, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 0131.0908.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Hiidanakondad, vastupidiselt kommertsfilmides esitatule, liiguvad kuival maal vaevaliselt (kehakaal oluline faktor) ja kord juba saagi allaneelanuna eelistavad veepeal justkui hõljuda. Anakondasid peetakse [[loomaaed]]ades kõikjal maailmas ja neid külastavad, kohapeal terraariumites, igal aastal paljud inimesed. == Vaata ka == [[Anakonda]] [[Maolised]] == Lisalugemist == [[Rivas, Jesús Antonio]], [http://www.anacondas.org/diss/disser.pdf "The life history of the green anaconda (Eunectes murinus), with emphasis on its reproductive Biology"], (Ph.D. thesis). University of Tennessee. 2000, Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> (Pdf) ==Videod== [http://www.natgeoeducationvideo.com/film/485/anaconda-breeding-ball National Geographicu video: ANACONDA BREEDING BALL A story on anacondas mating in the Llanos swamp of Venezuela] == Viited == {{Viited\|}} == Välisallikad == {{Commons\|Eunectes murinus}} {{wikispecies-inline\|Eunectes murinus\|''Eunectes murinus''}} [[Kategooria:Maolised]] [[Kategooria:Anakonda]]

Hiidanakonda: erinevus redaktsioonide vahel