Redaktsioon: 10. juuni 2013, kell 03:58 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust et link ära ei kaoks ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. september 2013, kell 19:46 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|räägib linnast; Ian McEwani romaani kohta vaata artiklit [[Amsterdam (romaan)]]; saare kohta vaata artiklit [[Nouvelle-Amsterdam]]; New Yorgi osariigi linna kohta vaata artiklit [[Amsterdam (New Yorgi osariik)]]}} ~~{{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2006}}~~ {{linn \| nimi = Amsterdam \| hääldus = \| omakeelne_nimi_1 = \| \| \| omakeelne_nimi_2 = \| \| \| omakeelne_nimi_3 = \| \| \| omakeelne_nimi_4 = \| \| \| omakeelne_nimi_5 = \| \| \| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Amsterdam.svg\|150px]] \| lipu_link = [[Amsterdami lipp]] \| vapi_pilt = [[Pilt:Wapen van Amsterdam bewerkt.PNG\|150px]] \| vapi_link = [[Amsterdami vapp]] \| pindala = 130 \| elanikke = 789 300 (2012) \| lat_deg = 52 \| lat_min = 22 \| lat_ik = N \| lon_deg = 4 \| lon_min = 54 \| lon_ik = E \| asendikaardi_pilt = [[Pilt:LocationAmsterdam.png\|200px]] }} [[Pilt:Amsterdam airphoto.jpg\|~~thumb\|right~~pisi\|Amsterdami vanalinn]] [[Pilt:Amsterdam Canals - July 2006.jpg\|~~thumb\|right~~pisi\|Kanalid Jordaani ümbruses]] '''Amsterdam''' on [[Holland]]i [[pealinn]]. Ta asub [[Põhja-Holland]]i provintsis. Amsterdam on koduks kolmveerandile miljonile elanikule, kuid on siiski säilitanud ~~hubase~~ väikelinna õhustiku. Tolerantne ~~atmosfäär~~õhustik, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ~~ning~~ja läbi linna looklevad ~~kanalid~~[[kanal]]id on ~~peamiseks~~peamine ~~põhjuseks~~põhjus, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas. Amsterdam asub allpool merepinda. Kesklinn on merepinnast 2 m allpool. == Kliima == Amsterdamis on [[mereline kliima]]. Seda mõjutab [[Põhjameri\|Põhjamere]] lähedus. [[Tuul]] puhub peamiselt läänest. [[Öökülm]]a esineb harva talvelgi. Aastane keskmine õhu[[temperatuur]] on +10,2 °C. Kõige soojemad kuud on [[juuli]] (+17,6 °C) ja [[august]] (+17,5 °C), kõige jahedamad [[jaanuar]] (+3,4 °C) ja [[veebruar]] (+3,5 °C). Aastane keskmine sademete hulk on 915 mm. Kõige sajusemad kuud on [[oktoober]] (100 mm) ja [[november]] (94 mm), kõige kuivemad [[aprill]] (46 mm) ja veebruar (57 mm). Aastas paistab [[päike]] 1662 tundi, kõige rohkem [[mai]]s (222 tundi) ja juulis (217 tundi), kõige vähem [[detsember\|detsembris]] (51 tundi) ja novembris (62 tundi). Päevast paistab päike keskmiselt üksnes 35%, kõige rohkem mais (45%) ja aprillis (44%), kõige vähem detsembris (21%) ja novembris (24%). == Ajalugu == Amsterdam on märksa noorem kui näiteks [[Nijmegen]], [[Rotterdam]] või [[Utrecht]]. Oletatavasti vabastati linna maa-ala mere alt alles [[10. sajand]]i lõpul. Sellega ei pidanud tingimata kaasnema asustamine, sest maad võidi hakata kasutama näiteks [[turvas\|turba]] varumiseks. ~~Amsterdami nimi tähendas algselt [[tamm (ehitis)\|tamm]]i [[Amstel]]i jõel ([[hollandi keel]]es: ''Amstelredam'', praegune [[Dam (Amsterdam)\|Dam]] vanalinna südames).~~ Amsterdam tekkis [[13. sajand]]il kalurikülana. Amsterdami mainitakse esmakordselt [[27. oktoober\|27. oktoobril]] [[1275]], kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati [[toll]]imaksudest [[sild]]ade ületamisel ja [[lüüs]]ide läbimisel ning seda loetakse linna sünnipäevaks. Ürikus kasutati ladinakeelset väljendit ''homines manentes apud Amestelledamme'' ehk 'Amestelledamme lähedal elavad inimesed', mis õigupoolest viitab tammi, mitte selle juures oleva asula nimele. Hollandi linnaõigused sai Amsterdam 1300 või ~~1301~~1306. Linna ümbrus oli soine ja selle kuivendamiseks rajati linna nii palju kanaleid, et paadiga sai sõita peaaegu kõikjale linnas. Suur osa neist on säilinud tänapäevani. Amsterdam kasvas tänu [[kaubandus]]ele [[Hansa liit\|Hansa liidu]] linnadega kiiresti ja [[16. sajand]]i alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim [[linn]]. [[Kaheksakümneaastane sõda\|Kaheksakümneaastase sõja]] käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Amsterdam oli rikkuse ja võimsuse tipul [[17. sajand]]il, kui Holland oli üks maailma võimsaimaid riike. Seda on nimetatud Amsterdami kuldajaks ja sellest ajast pärineb põhiosa vanalinnast. Jõukusele panid aluse [[Hollandi Ida-India Kompanii]] ja [[Hollandi Lääne-India Kompanii]], mis kauplesid kogu maailma maadega. Samuti oli Holland tuntud suhteliselt vabameelse usupoliitika poolest, mistõttu Hollandisse saabus neid, keda usuliste veendumuste põhjal taga kiusati. [[1602]] avati Amsterdamis maailma esimene [[börs]].▼ [[Image:Amsterdam333.jpg\|thumb\|200px\|left\|Amsterdam]]▼ ▲Amsterdam oli rikkuse ja võimsuse tipul [[17. sajand]]il, kui Holland oli üks maailma võimsaimaid riike. Seda on nimetatud Amsterdami kuldajaks ja sellest ajast pärineb põhiosa vanalinnast. Jõukusele panid aluse [[Hollandi Ida-India Kompanii]] ja [[Hollandi Lääne-India Kompanii]], mis kauplesid kogu maailma maadega. Samuti oli Holland tuntud suhteliselt vabameelse usupoliitika poolest, mistõttu Hollandisse saabus neid, keda usuliste veendumuste põhjal taga kiusati. Amsterdami tabasid järjestikused [[katk]]ud aastail [[1623]]–[[1625\|25]], [[1635]]–[[1636\|36]], [[1655]] ja [[1664]]. Sellegipoolest kasvas rahvaarv sisserände tulemusel 17. sajandi jooksul neljakordseks, 50 tuhandelt 200 tuhandeni. Amsterdami allakäik saabus, kui Holland hakkas kaotama oma kaubanduslikku mõjuvõimu [[Suurbritannia]]le ja [[18. sajand]]i lõpul [[okupatsioon\|okupeeriti]] [[Madalmaad]] prantslaste poolt.▼ ▲[[~~Image~~Pilt:Amsterdam333.jpg\|~~thumb\|200px\|left~~pisi\|Amsterdam]] ▲Amsterdami allakäik saabus, kui Holland hakkas kaotama oma kaubanduslikku mõjuvõimu [[Suurbritannia]]le ja. [[18. sajand]]i lõpul [[okupatsioon\|okupeeriti]] [[Madalmaad]] prantslaste poolt. [[1815]] kuulutati Holland taas iseseisvaks kuningriigiks ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Linn hakkas taas arenema. [[19. sajand]]i lõpul valmis [[Amsterdami–Reini kanal]], mis andis otseühenduse niihästi [[Rein]]i jõele kui ka [[Põhjameri\|Põhjamerele]]. 48. rida ⟶ 61. rida: [[Teine maailmasõda\|Teises maailmasõjas]] kannatas Amsterdam kõvasti. Umbes 10% Amsterdami elanikest kaotas sõja ajal elu. Sõja lõpus tekkis taas toiduaine- ja kütusekriis, mistõttu enamik puid linnas võeti maha. Elu Amsterdamis muutus kõvasti, kui [[1960. aastad\|1960ndatel]] sai linnast üks Läänt tabanud protestiliikumiste ~~ning~~ja uute kultuurivoolude keskpunkte. [[1970. aastad\|~~1970ndatel~~1970. aastatel]] siirdus suur osa elanikkonnast maapiirkondadesse ~~ning~~ja ~~mõningad~~mõned linnaosad tühjenesid. Seda üritatakse nüüd uute [[linnaplaneerimine\|linnaplaneeringutega]] tasakaalustada. {\| class=wikitable ~~== Demograafia ==~~ \|+ '''Amsterdami rahvaarv (tuhandetes)'''▼ ! 1300 !! 1400 !! 1500 !! 1600 !! 1650 !! 1796 !! 1830 !! 1849 !! 1879 !! 1899 !! 1925 !! 2005 !! 2006 !! 2009 ~~{\| class="wikitable" style="margin: 0 auto;" align="center"~~ \|- align=center ▲\|+ '''Amsterdami rahvaarv''' \| 1 \|\| 3 \|\| 12 \|\| 60 \|\| 140 \|\| 200,6 \|\| 202,4 \|\| 224 \|\| 317 \|\| 510,9 \|\| 714,2 \|\| 743 \|\| 743,9 \|\| 767,3 ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1300]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1400]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1500]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1600]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1650]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1796]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1830]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1849]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1879]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1899]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[1925]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[2005]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[2006]]~~ ~~! style="background: #ddffdd;"\|[[2009]]~~ ~~\|-----~~ ~~\| 1000~~ ~~\| 3000~~ ~~\| 12 000~~ ~~\| 60 000~~ ~~\| 140 000~~ ~~\| 200 600~~ ~~\| 202 400~~ ~~\| 224 000~~ ~~\| 317 000~~ ~~\| 510 900~~ ~~\| 714 200~~ ~~\| 742 951~~ ~~\| 743 905~~ ~~\| 767 300~~ \|} Amsterdamis on palju sisserändajaid. 1. jaanuari 2012 seisuga oli [[hollandlased\|hollandlasi]] Amsterdami elanikest 49,5% ja sisserändajaid 50,5%. Kõige levinum [[religioon]] Amsterdamis on [[kristlus]], mille järgijaid on 2000. aasta seisuga 17%. [[Islam\|Moslemeid]] on 14%. Moslemid on põhiliselt [[sunniidid]]. Palju on [[budism\|budiste]], [[konfutsianism\|konfutsianiste]] ja [[hinduism\|hinduiste]]. Hinduistid on põhiliselt [[Surinam]]i immigrandid. Amsterdami linnapea on [[Eberhard van der Laan]] [[Hollandi Tööpartei]]st. Amsterdamis on kamaailmakuulsaid ~~mitu maailmaklassi muuseumi~~[[muuseum]]e, ~~nagu~~näiteks [[Rijksmuseum]] ~~või~~ja [[Van Goghi Muuseum]], ning ~~kuulsad~~palju ~~kontserdisaalid~~kontserdisaale, ~~teatrid~~teatreid ~~ning~~ja ~~klubid~~klubisid. ~~Esinejad~~Amsterdamis ~~kogu~~on ~~maailmast~~väga ~~külastavad~~erineva ~~Amsterdami~~suunitlusega ~~pidevalt ning kultuuriliselt toimub linnas igal nädalal midagi huvitavat. Amsterdam ulatub~~alasid Dami väljaku Kuningalossist [[Hiinalinn]]ani ja rohelistest parkidest Punaste Laternate piirkonnani, ~~haarates~~niisiis ~~seega~~pakub ~~väga~~linn ~~erineva suunitlusega alasid, mis pakuvad~~igaühele midagi igaühele. [[Kalverstraat]] ja [[Leidsestraat]] kesklinnas pakuvad ostumõnusid ja vaatamisväärsused nagu kunstnik [[Rembrandt]]i maja, rahuldavad ajaloohuvilisi. Kaasaja ja ajaloo põimumine ongi Amsterdami huvitavaim omadus. == Sport == Amsterdamis toimusid [[1928. aasta suveolümpiamängud]]. Amsterdami tuntuim [[jalgpalliklubi]] on [[Amsterdami Ajax]]. Ajaxi kodu[[staadion]] on [[Amsterdam ArenA]]. ==Vaata ka== [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] [[De Nederlandse Opera]] [[Amsterdam ArenA]] == Välislingid == {{commons~~\|Amsterdam~~}} [http://www.amsterdam.nl Ametlik koduleht] * [http://www.amsterdam.info/ee/ Amsterdam.info] (eestikeelne turismiinfo)

Amsterdam: erinevus redaktsioonide vahel