Valgelaup-sifaka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 20 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P parandasin skripti abil kriipsud
24. rida:
Ta elab Kagu-[[Madagaskar]]i [[vihmamets]]ades ja kuulub [[ohustatud liik]]ide hulka. Valgelaup-sifakate vaatlemise kohad asuvad [[Mantadia Rahvuspark|Mantadia rahvuspargis]] ja [[Tsinjoarivo]] metsades.
 
Ta elutseb salkades, kuhu kuulub harilikult 2–10 isendit. Salka võib kuuluda mitu täiskasvanud isast ja mitu täiskasvanud emast. Ühele salgale võib kuuluda 25-6025–60 hektari suurune maa-ala, mille piire tähistavad [[lõhnanääre|lõhnanäärmete]] eritisega nii emas- kui isasloomad. Salk kaitseb oma maa-ala küll teiste valgelaup-sifakate eest, kuid võib seda jagada näiteks [[leemurLeemur (perekond)|leemuritega]]itega. Selleks, et oma maa-ala piire tähistada, läbib valgelaup-sifaka suhteliselt pikki vahemaid, üle poolteise kilomeetri päevas. Seetõttu sööb ta mitmekesist ja energiarikast taimtoitu: üle 25 eri liiki taimi iga päev. Ta sööb mitte ainult [[puuvili|puuvilju]], vaid ka [[lill]]i, [[seeme|seemneid]] ja [[leht]]i. Toidu proportsioonid muutuvad aastaajati. Toidu suhtes on ta väga valiv.
 
Suure poolahvi kohta on valgelaup-sifaka küllaltki jõuline. Ta suudab külgsuunas läbi õhu liikuda kiirusega kuni 30 km/h. Tal on musklis jalad, millega suudab end vertikaalselt puutüvelt külgsuunas kaugele tõugata. On võimalik, ehkki tõestamata, et sellist jõudu soodustab kahe taime söömine, mis sisaldavad suures koguses [[alkaloid]]e. Valgelaup-sifaka on puiseluline: maapinnal nähakse teda harva, pigem ronib ta püstise puu otsa ja hüppab külgsuunas teise puu otsa.