Redaktsioon: 21. märts 2013, kell 08:18 redigeeri Vihelik (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 5514 muudatust P →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. september 2013, kell 11:35 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 094 muudatust →‎Kuramaa hertsogiriik ja Piltene piirkond Uuem muudatus →
27. rida: Hertsogiriigi esimene pealinn oli [[Kuldīga]], kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse (Miitavisse). Esimeseks [[Kuramaa hertsog]]iks sai viimane Liivi ordu ordumeister Gotthard Kettler. Hertsogiriiki valitsesid kolm dünastiat: [[Kettlerid]] 1561–1737, [[Bironid]] ([[1737]]–[[1795]], vaheajaga) ja [[Saksi dünastia]] ([[1740]]–[[1763]]). Hertsogiriigi hiilgeaeg oli [[17. sajand]]il hertsog [[Jakob Kettler]]i ajal, mil tegeleti laevaehituse ja [[koloonia]]te rajamisega. Alates [[18. sajand]]i algusest sattus hertsogiriik üha tugevneva Vene mõju alla. Lisaks Kuramaa hertsogiriigile jäid Kuramaale veel endised [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa piiskopkonna]] ehk [[Piltene stift]]i alad, mille riigiõiguslik seisund oli sajandeid ebaselge. Kuni [[1583]]. aastani kuulus ala [[hertsog Magnus]]ele, ~~seejärel~~tema surma järel nõudis seda endale [[Taani]]. [[1585]] kindlustas Piltene üle kõrgeima võimu Taani kuninga [[Frederik II]]-ga sõlmitud [[Kronenbergi leping]]uga [[Rzeczpospolita]], kuid [[17. sajand]]il püüdsid selle üle kontrolli saavutada, peamiselt [[diplomaatia]]t kasutades, Kuramaa hertsogiriik ja [[Preisimaa]]. Sajandi lõpuks suutis neist esimene ala pantvaldusena endale saada. [[18. sajand]]i alguses vabanes Piltene stift Kuramaa hertsogi võimust ja jäi kuni [[1795]]. aastani lõdvalt seotuks Rzeczpospolitaga. ===Kuramaa kubermang===

Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel