Väike-konnakotkas: erinevus redaktsioonide vahel

Väike-konnakotkas on, nagu selgus, lähedasemalt sugulane [[suur-konnakotkas|suur-konnakotka]] kui lõuna-konnakotkaga. Nende ühine esivanem elas nähtavasti [[Afganistan]]i ja [[India]] piirkonnas [[pliotseen]]i keskpaiku umbes 3,6 miljonit aastat tagasi. Kui algas viimane [[jääaeg]] ja [[Kesk-Aasia]]s moodustusid suured [[igijää]]ga kaetud piirkonnadalad, jagunes seni ühtne levilaliik kaheks, põhja- ja lõunapoolseks liigiks. Põhjapoolne liik jagunes millalgi pliotseeni ja [[pleistotseen]]i piiri paiku, umbes 2 miljonit aastat tagasi idapoolseks (suur-konnakotkas) ja läänepoolseks (väike-konnakotkas) liigiks.

[[Pilt:Aquila pomarina.jpg|pisi|left|IllustratsioonVäike-konnakotkas]]

Väike-konnakotka sulestik on tumepruuni toonigatumepruun, hästi on nähtav heledamnäha [[tiib|tiiva]] heledam eesserv ningja samuti paistavad paremini välja sulelabadest moodustunud ühtlaselt valged tiivalaigud. [[Päranipuala]] on [[pruun]]<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 130-131</ref>. Kotka jalad on kaetud sulgedega[[sulg]]edega kuni varvasteni[[varvas]]teni.

VälimusTa on väliselt väga sarnane haruldasema suur-konnakotkaga ja kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Vahetegemise teeb raskeks ka seeseegi, et väike- ja suur-konnakotkasnad moodustavad segapaare ningja annavad [[hübriid]]e. Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, suleroodudest moodustuvad tiivapealsed laigud paistavad hajusatena<ref name=eestiloodus/>. Väike-konnakotkas on heledam ja tema külgmistel [[tüürsulg]]edel on tavaliselt ristipidine muster<ref name="Loomade elu"/>.

Väike-konnakotkaste keha pikkus on 55–67 cm, saba pikkus 20–25 cm, tiibade siruulatus 1,46–1,68 m<ref name=raptors/>. [[Tiib|Tiiva]] piikus on 44–51 cm<ref name="Loomade elu"/>. Emased linnud on reeglina veidi suuremad ja raskemad kui isased<ref name=raptors/>. Täiskasvanud isaslindude mass on 1,0–1,4, emaslindude oma aga 1,3–2,2 kg<ref name=raptors/>.

MitteVõrdlemisi kuigi tihedalthõredalt asustatud levilas pesitsevate lindude arvukust on raske täpselt kindlaks määrata. Hinnanguliselt elutseb Euroopas kokku 14 000–1914–19 000tuhat pesitsevat paari, mis moodustab üle 95% liigi koguarvukusest<ref name=birdlife/>. Kõige rohkem on pesitsevaid paare [[Valgevene]]s (3150–3350), [[Läti]]s (2000–2800) ja [[Poola]]s (1660–1850).<ref name=kaitsekava/>

Väike-konnakotka saagipüüdmise alad paiknevad vähekasutatavatel rohumaadel, märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Eestis olid väike-konnakotka jahimaadeks varem eelkõige poollooduslikud märgalad[[märgala]]d, kuid alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] hakkasid hakatinad järjest rohkem toituma kultuurmaastikul.<ref name=kaitsekava/>

SaagiTema saagi hulka kuuluvad peamiselt väikesed [[imetajad]], sageli ka [[konnad]] ja [[linnud]], kohati [[roomajad]] ningja suuremadsuured [[putukad]]. [[Kesk-Euroopa]]s on tähtsamatekstähtsamad saakloomadekssaakloomad pisinärilised ([[uruhiired]], [[hamstrid]], ja [[hiired]]). Valgevenes on olulisel kohal konnad, kes moodustavad püütavate saakloomade kogusest ligi kaks kolmandikku. Levila lõunaosas võib roomajate osakaal toidu hulgas oluliselt suureneda. Toidu koostis sõltub aastaajast ning selleja kättesaadavusest.<ref name=kaitsekava/>

Kuna väike-konnakotkas toitub peamiselt väikesest saagist, siis otsibei otsi ta seda põhiliselt mitte lennates, vaid jalgsi. Ta sööb ka [[raibe]]t.<ref name="Loomade elu"/>

Kohe pärast saabumist hakkab väike-konnakotkas [[pesa]] ehitama või parandama<ref name="Loomade elu"/>. Pesa paikneb [[puu]] otsas<ref name="Loomade elu"/>. Väike-konnakotkas teeb tavaliselt pesa endale ise pesa, kuid mõnikord kasutab teiste röövlindude või [[must-toonekurg|must-toonekure]] pesi<ref name=kaitsekava/>. Pesa onkasutatakse vähese häirimise korral kasutuses kuni 10 aastat<ref name=kaitsekava/>. Enamasti on kotkapaaril mitu pesa, mida vajadusel vahetatakse<ref name=kaitsekava/>. Pesa läbimõõt on 0,4–1,0 m ja üle selle, kõrgus kuni meeter ja üle selle<ref name=kaitsekava/>.

Pesas on [[aprill]]i lõpus või mai alguses 1–2 (väga harva 3) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, seetõttu kooruvad pojad erinevateleri aegadel. Haudeperiood kestab 37–41 ööpäeva, pojad saavad lennuvõimeliseks 8–9 nädala pärast, Eestis tavaliselt augusti esimesel poolel.<ref name=kaitsekava/><ref name="Loomade elu"/>

TeadaolevVäike-konnakotka teadaolev maksimaalne eluiga on 27 aastat.<ref name="loodusõpe"/>

<ref name=raptors>James Ferguson-Lees. "Raptors of the World", Houghton Mifflin Harcourt, 2001. ISBN 978-0618127627. </ref>