Erinevus lehekülje "Biotiin" redaktsioonide vahel

Lisatud 736 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
*[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] ''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-oxohexahydro-1''H''-thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentanoic acid''
*[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] on 58-85-5.
 
===Triviaalnimetused===
*'''koensüüm R''' jt.
 
===Sünonüümid<ref>[http://www.cas.org/motw/biotin Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)]</ref> ja isomeerid===
*[[Bios II]] (varasem nimetus Bios II B)
*(3a''S'',4''S'',6a''R'')-biotiin
*D(+)-Biotiin
*[[S faktor]]
*anti-"munavalge kahjustuse sündroomsündroomi" (inglise anti ''egg white injury'')kaitsefaktor
 
==Üldkirjeldus==
==Keemilised omadused==
 
*Keemiline valem: C<sub>10</sub>H<sub>16</sub>N<sub>2</sub>O<sub>3</sub>S
*[[Molaarmass]]: 244,31 g/mol
 
==Farmakoterapeutiline rühm==
 
==Ajalugu==
*[[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] pärmi kasvufaktorid [[Bios I]] ja [[Bios II]].
*[[1935]]/[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]`il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]ègaega, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "BIOS faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks (''Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe'', in Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)</ref>
*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]</ref>
Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise keeles ''egg white injury protection factor''), [[S- faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]]).<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*...
 
24 052

muudatust