|
== Inimese evolutsiooni mudelid ==
20. sajandi alguseni arvati inimrasse bioloogiliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt erinevat, teiste seas panustas sellesse [[Charles Darwin]] oma empiirilistele andmetele mittetugineva teosega [["Descent of man]]" (1871). Nn teaduslik rassism on tänaseks teadusmaailmas hüljatud. Esimestena asusid selliseid seisukohti empiiriliste andmetega kõigutama füüsik ja antropoloog [[Franz Boas]], kes demonstreeris fenotüübi plastilisust sõltuvalt keskkonnafaktoritest<ref>Boas, Franz (1912). "Changes in the Bodily Form of Descendants of Immigrants". American Anthropologist, Vol. 14, No. 3, July–Sept, 1912</ref>; antropoloog [[Ashley Montagu]], kes rassi-termini bioloogilise väärtuse kahtluse alla seadis<ref>Montagu, Ashley (1942). Man's Most Dangerous Myth: The Fallacy of Race, New York: Harper</ref> ja bioloog [[E.O. Wilson]], kes seadus termini kasutatavuse kahtluse alla loomade süstematiseerimises ning osutas, et rassi näol ei ole tegemist alamliigiga<ref>Wilson, E. O; Brown, W. L. (1953). "The Subspecies Concept and Its Taxonomic Application". Systematic Zoology 2 (3): 97–110. doi:10.2307/2411818. JSTOR 2411818</ref>
Jonathan Marksi järgi olijõudsid antropoloogid ja geneetikud 1970ndateks ilmneseisukohale, et 1) enamus inimerinevusi on kultuurilised 2) mis ei ole kultuuriline on peamiselt polümorfne, st esineb erinevates inimgruppides erineva sagedusega 3) mis ei ole kultuuriline ega polümorfne on klinaalne, st sujuvate üleminekutega geograafiliselt varieeruv 4) ülejäänu, ehk inimeste mitmekesisuse see komponent, mis ei ole kultuuriline, polümorfne ega klinaalne - moodustab väga tillukese osa inimerinevustest. SelliseSee tõdemuse tagajärjel kujunes antropoloogide ja geneetikuteon hulgasviinud konsensuskonsensuseni, et rassi sellisel kujul nagu seda varasemad teadlaspõlvkonnad olid mõistnud - diskreetse, geograafiliselt selgepiirilise geeniallikana - ei ole olemas.<ref>Marks, J (1995). Human biodiversity: genes, race, and history. New York: Aldine de Gruyter. ISBN 0-585-39559-4.</ref>
Tänased ideed inimese põlvenemisest seovad omavahel multiregionaalset teooriatjateooriat ja "Out of Africa" teooriat, mille järgi kujunesid tänapäeva inimesed Põhja- või Ida -Aafrikast ja rändasid seejärel Aafrikast välja, segunedes ja asendades H. heidelbergensist ja H. neanderthalensist ning H. rhodesionesist. MistahesSeejärel kujunenud, nagu mistahes liigi populatsioone[[populatsioon]]e saaks jaotada morfoloogiliselt või esivanemate järgi eristatavateks (kladistiliselt erinevateks) osadeks, eristada kliinideks jaotades või geneetiliselt eristades, ent kõik säärased jaotussüsteemid erinevad omavahel, ja erinevad väga selgelt folk-rahvalikust taksonoomiast rasside kohta.
==Vaata ka==
|
