Redaktsioon: 7. september 2004, kell 15:57 redigeeri Jukko (arutelu \| kaastöö) 18 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. september 2004, kell 16:05 redigeeri eemalda Jukko (arutelu \| kaastöö) 18 muudatust →‎Looming Uuem muudatus →
17. rida: ==Looming== "Sanga luules on luuletaja sõnum ja värss kui luuletamise vahend teineteisest eristatavad. Keel on Sangale nagu aknaklaas – läbipaistev meedium selle juurde, mida näidata tahetakse," kirjutab Märt Väljataga Tõe ja tõeotsimise motiivid läbivad kogu Sanga luulet. Luuletaja kalduvus mõtiskleda ja arutleda ilmneb juba tema 1930. aastate luules. Sang oli neid luuletajaid, kelle loomingus autobiograafiline alge on läbivalt nähtav. Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine-mõjuline [[aktsentueeriv värsisüsteem]], mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte. ~~Lihtsas ja selges keelelises koes hakkavad silma ülepakkumised.~~▼ Romantiline mõttetrots ei muuda ebameeldivat tegelikkust. Sellest sigineb halvav jõuetustunne, mõnikord sentimentaalsuseni ulatuv melanhoolia. Sotsiaalne keskkond, kus maksab tugevama trügimisõigus ja egoism, ei julgusta toetuma kaasinimesele. Tõetakistused tihenevad vaevavaks ängistuseks, mida väljendab ilmajätuelamus, kõhe üksindustunne, mõnikord hüljatusseisundina tajutud. Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) leidub viimsepäeva motiive, mis arvestades pingelist poliitilist õhustikku tundub loomulik. Karm iseenesegi vastu, kahtlustab tõeotsija end kõiges, mida kaasinimeses eetiliselt hukka mõistab. Vähem võimalusi pakuvad armastusmotiivid: neis tundub liiga habrast unistlevust, kohmetavat saamatust ja eluvõõrustki; tundeväljendus takerdub situatsioonianalüüsi. "August Sanga küpset luulet iseloomustab värsi erakordne lihtsus, loomulikkus ja ladusus. Eesti värss kui väljendusvahend on selles jõudnud seni ületamata klassikalise täiuseni." (M. Väljataga) ▲Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine-mõjuline [[aktsentueeriv värsisüsteem]], mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte. Lihtsas ja selges keelelises koes hakkavad silma ülepakkumised. Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.▼ Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) jätkab Sang algatatud põhimotiivi, kuid armastusteema on siin peaaegu täielikult kadunud. Poeetiline maailmapilt on väliste tegurite ja subjektiivsete tunnetustõkete toimel tumenenud. Võrreldes esikkoguga on lüüriline hoiak tugevasti teisenenud, tunnetatav mina on tõmbumas endasse, kontaktid objektiivse tegelikkusega hõrenevad. Sotsiaalset keskkonda võib ''Müürides'' ainult aimata. {{pooleli}} ~~"Müürides" jõuab Sang ilmeka, kunstiliselt lihtsa ja sugestiivse mõtiskluseni, kuid~~ loomingu põhiprobleemid jooksevad ummikusse ega leia lahendust. Alles mõnikümmend aastat hiljem saavutas kirjanik tegelikkuses ka isikliku, teda nõrgestavatest kõhklustest vabanenud tõetunnetuse. August Sanga luules on [[1960. aastad\|1960. aastail]] otsekui kaks erineva häälestusega poolt. Korduvalt vaevavad luuletajat valusad mälestused, isegi moraalse kaassüü tunne ühiskonnas tehtud suurte vigade pärast. ▲Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust. ==August Sang tõlkijana==

August Sang: erinevus redaktsioonide vahel