Redaktsioon: 25. august 2013, kell 10:48 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. august 2013, kell 11:01 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
43. rida: [[Ronivähid]] tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel [[kitsasõraline jõevähk]]. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad [[homaar]]id (kaaluvad kuni 7 kilo) ja [[langust]]id. [[Kõduhännalised]] on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama [[erakvähk]]ideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav [[kookosevaras]]. Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama [[~~krabi~~Krabilised\|krabideks]]~~deks~~. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed [[ämblikkrabi]]d, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. [[Kakandilised]] on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline [[vesikakand]], meres [[merikilk]]. Maismaal elavad [[mullakakand]]id ja [[keldrikakand]]id, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega. *[[Kirpvähilised]] on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid mageveekogudes on järve kirpvähk ja jõe kirpvähk, kes moodustavad olulise osa kalade toidus.

Vähilaadsed: erinevus redaktsioonide vahel