Vikipeedia

Vikunja: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Robot: muudetud 50 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Vicunacrop.jpg|thumb|Vikunja]]
'''Vikunja''' (''Vicugna vicugna'') on üks kahest metsikust [[Lõuna-Ameerika]] [[Kaamellased|kaamellaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] kuuluvatest [[imetaja]]test, miskes elab kõrgemates aloide akas Andeses. Ta on [[laama]] ja [[alpaka]] sugulane.Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagand. Kui kududa seda villa, siis see produkt vikunja karvast on väga pehme ja soe. On teada, et inkad kasvatasid vikunjasi nende villa pärast ja see oli seaduste vastane, välja arvatud inkade kõrgeaulistel, kanda vikunja nahast mantlit.
Kuid inkade ja tänapäeval on vikunja kaitstud erinevate seadustega. [[1974]]. aastal oli alles ainult 6000 looma. Tänapäevaks on vikunjade arv kasvanud 125000-ni, kuid osad organisatsioonid loevad vikunjat väljassuremis ohus olevate liikide hulka.
 
==Kirjeldus==
Vikunja on veel ettevaatlikuettevaatlikum ja haruldasem kui [[guanako]] ja ka väiksem. Olgugi et nende kasukad võivad paista välja õhukesed, kuid nende karvad on soojemad ja pehmemad kui ühelgi teisel loomal. See on pikk, villane kasukas on helepruun, tagapool ja eest on karvkate valge ja suhteliselt pikk. Pea on natugenatuke lühem kui guanakol ja kõrvad on natuke pikemad. Jalad peast ja keha vahe on 1,45-1.60 m,õlgadelaius on 75-85 cm; kaal on 35-65 kg.
Igal aastal aatakseaetakse kõik vikunjad kokku ja kelle karv on üle 2-1/2cm pügatakse ära.
 
==Elukoht==
17. rida:
Käitumine on sarnane guanakoga. Vikunja on häbelik ja kergesti hirmutatud sissetungijate poolt, teiste asjade seas omab ta imehead kuulmist.Ta lakub kive ja kaljusid, mis on soolased ja vikunja joob soolast vett.
 
Vikunja elab perekonaperekonna põhistes karjades, kus on üks isane ja 5-15 emast ja nende järglast. Iga karja territoorium on kuskil1 8 ruutkilomeetrit, see sõltub olemas olevast toidust, toitumis kohtades.
 
Paaritumis aeg tavaliselt on märtsis ja aprillis ja pärast tiinuseperjooditiinuseperioodi, mis on 11 kuud, poegib emane ühe järglase, keda toidetakse ja älgitaksejälgitakse kuskil 10 päeva; järglane saab iseseisvaks juba 12-18 tunni jooksul. Noored isased eralduvad karjast ja noortednoored emased otsivad karja millegakellega ühineda.
 
==Vikunjavilla kiud==
Kiud on populaarne tänu selle soojusele. Selle soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on soojaõhuga tüidetudtäidetud kiud. SeekiudSee kiud lukustab sissetuleva õhu. Samal ajal, samasSamas see on maailma parim vill kuid kuna see on väga tundlik keemilistele ainetele on vill tavaliselt oma looduslikulooduslikku värvi.
Vikunja toodab umbes 1 kg villa aastas ja selle kogumine nõuab teatuid protsesse inkate ajast. Vikunja kiud koguti igaasta kogukonna üritusena mida kutsuti chacu. Siis sajad tuhanded inimesed karjatasid tuhanteid vikunjasi varasemalt üles seatud lõksudesse. Loomad põgatipügati ja lasti peale seda lahti ja seda tehti iga nelja aasta tagant.
 
Usuti et vikunja on taaskehastus ilusast noorest neiust, kes sai kasuka puhtast kullast,ükskord ta nõustus vana ja koleda kuninga nõudmistega. Selle pärast ,oli seaduse vastane kellegil tappa vikunja või kanda tema nahka, väljaarvatud inkade kuningal.
Hispaania vallutuste ajal 1974 aastal toimus piiramatu jaht vikunjadele ja sellepärast kahanes vikunjade arv 6000 1960-nendatel. Lõpptulemusena see liik kuulutati väljasuremis ohus olevaks liigiks ja selle staatuseks keelati kauplemine vikunja villaga.
 
Andean Bolivias Ulla Ulla National Reserve asutati [[1997]]. aastal osaliselt selle liigi varjupaigana. Nende arv kasvas 12500 Peruus, Tšhilis, Argentiinas ja Boliivias. Sellest ajast riigid hakkasid lubama jälle vikunjade pügamist ja [[1993]]. õnnestus jälle kubitsedakaubitseda vikunja kiuga.
 
Olgugi, et taastumine on mõnevõrra lohutav, on need loomad ikkagi liigitatud ohustatud liikideks asutuste poolt, nt IUCN ja US Department of the Interiori poolt.
 
Praegu Peruu valitsusel on süsteem mis teeb kindlaks kõik riidekaubad millese on lisatud tehiskiusid läbi valitsuse karistuse. See karanteerib seda et loomad olid kinnipüütud, pügatud elusana ja lastud loodusesse tagasi ning neid saab 2aastapärast jälle pügada. See programm kindlustab ka selle et suuremosa kasumist läheb külla tagasi. Iga aasta kuni 50000 kg vikunjade villa eksportitakse ebaseadusliku tegevuse teel. Sellepärast on ka paljud riigid vikunjade kiu importimise seadusega keelanud, seda kõike loomade päästmiseks.
Vaatamata sellele on ikkakiikkagi võimalik kaubanduses toota villa tänu kodustatud vikunjadele, see on raske, sest nad üritavad aina põgeneda.
 
Praegune hind vikunja lõnga ja kangal on 1800-3000 dollarini meetri kohta. Vikunja kiudu saab kasutada sokidessokkides, kampsunites, ehetes, sallides ja ülikondades ja kodu moes nt tekid. Käterätt maksab umbes 1500 dollarit samas mehe kasukas maksab kuni 20000 dollarit.
 
Mõned uuringud näitavad et palju probleeme millega see liik peab vastu seisma on hilinenu varalikud õigused. Peruu juhul, pole võimalik vabalt ja kaubanduslikult vikunjadekiudu ega karva osta, inimestel pole ajendid nende loomade eest hoolitseda. Veel seaduslik keeld lob vikunjade mustaturu, kus lihunik tapab looma nende vikastamise asemel. Pealegi Peruu valitsus reguleerib kaubanduse protsessi, otsustades isegi kuidas külaelanikud tulusi kulutama peavad.Nähtavasti on see nad muutnud põhilisteks vikunjade tapjateks. Lisaks inkade tehnikat vikunjade püüdmisel kutsuti chsku-ks, see on taaskehastatud peruu valitsuses kui ainus nende loomade püüdmis viis, muutes need protsessid kohutavalt ebaefektiivseteks.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vikunja"