Virumägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
Tallinna pargid rajati enamjaolt [[vabakujunduslik park|vabakujunduslikena]], kus siiski ei puudunud ka [[regulaarpark]]ide põhimõtted, looklevad jalgrajad planeeriti [[põlispuu|põlispuid]] arvestades. Parki viivad [[paekivi]]müüridega palistatud trepid kujundati suursugustena ja pargi otsa tehti pisiaed [[purskkaev]]uga.
19. sajandi lõpul hakati linna haljasalade kujunduses kasutama rikkalikult [[ilupõõsad|ilupõõsaid]] ning pargi kujunduses kasutati Virumäel [[tüviksirel]]eid.
1933. aastal kirjutati ajalehes [[Rahvaleht]]: "Üldse ebaloomulikkude kalduvustega mehed on vallutanud selle kena jalutuskoha kesklinnas ja terroriseerivad seal kõiki, kes ei ole nendesarnane<ref>Lilla õudus. Rahvaleht, 7. detsember 1933, nr. 113, lk. 5.</ref>."
Pärast [[II maailmasõda]], [[1945]]. aastal kavandas mäe jalamile purskkaevu "[[Poisid delfiiniga]]" koos seda ümbritseva alaga [[Aleksander Niine]].
==Virumäe tänapäev==
| |||