Erinevus lehekülje "Biotiin" redaktsioonide vahel

Lisatud 962 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}{{pooleli}}
[[Pilt:Biotin_structure.svg|thumbpisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin-3D-balls.png|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
'''Biotiin''' ehk '''Vitamiin H-vitamiin''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on antiseborroilise toimega [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] kuuluv vesilahustuv [[Vesilahustuvad vitamiinid|vitamiin]].
 
==Nomenklatuur==
==Triviaalnimetused==
*[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] ''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-oxohexahydro-1''H''-thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentanoic acid''
*[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] on 58-85-5.
 
===Triviaalnimetused===
*'''B<sub>7</sub>-vitamiin'''
*'''[[Vitamiin B8|B<sub>8</sub>-vitamiin]]''' (prantsuse erialakirjandus)
*'''Vitamiin H-vitamiin'''
*'''koensüüm R''' jt.
 
===Sünonüümid<ref>http://www.cas.org/motw/biotin</ref>===
*[[Bios II]] (varasem nimetus Bios II B)
*(3a''S'',4''S'',6a''R'')-biotiin
*(+)-Biotiin
*''Biopeiderm''
*''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-Oxohexahydro-1''H''- thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentansäure''
*D-Biotiin
*D(+)-Biotiin
*[[S faktor]]
*anti-"munavalge kahjustuse sündroom" (inglise anti ''egg white injury'')
 
==Keemilised omadused==
 
*Keemiline valem: C<sub>10</sub>H<sub>16</sub>N<sub>2</sub>O<sub>3</sub>S
*[[Molaarmass]]: 244,31 g/mol
 
==Farmakoterapeutiline rühm==
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] '''A11HA05''';<ref>[http://www.whocc.no/atc_ddd_index/?code=A11HA05 Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<small>vet</small>-kood]] '''QA11HA05'''.<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA05 Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
==Saamine ja depood==
 
Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin H-vitamiin on [[valk]]-seotud. Valgu [[proteolüüs]]il seedekulglas jääb järele [[biotsütiin]], mis [[biotinaas]]i toimel annab vaba vitamiin H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt [[naatrium|Na-sõltuva]] aktiivse transpordina ja põhiosas [[peensool]]e ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra [[difusioon]]ina imenduv hulk. Soole [[mikrofloora]] toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8-15%.
 
=== Allikad ===
Imendunud biotiini transpordib organismis [[plasmaalbumiin]]. Biotiini akumuleerivad [[maks]], neerud, ka [[neerupealised]] ja [[aju]].
 
Eritatakse [[uriin]]i ja väjaheidetegaväljaheidetega.
 
==Biofunktsioon==
 
Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina[[koensüüm]]ina. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab:
* [[glükoos]]i ehk veresuhkru [[süntees]]
* [[rasvhapped|rasvhape]]te süntees (sh ka pikaahelaliste PUFA-de süntees)
* hargnenud ahelaga [[aminohape]]te [[katabolism]]
* [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] ja [[vitamiin B12|vitamiin B<sub>12</sub>]] [[metabolism]].
 
==Defitsiit==
 
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiitibiotiinivaegust (RHK-10 [[E53.8]] ) ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on :
* biotiini [[biosaadavus]] taimsete allikate puhul on suhteliselt madal
* üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsioone- alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.
Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul.
 
Teda peaks manustama koos [[tiamiin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]], [[vitamiin C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[tiamiin]]i, [[vitamiin E-vitamiin]]i ja [[B12 vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiiniga]].
 
Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 500mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.
==Ajalugu==
*[[1901]]. avastas [[Eugene Wildiers]] pärmi kasvufaktorid [[Bios I]] ja [[Bios II]].
*[[1935]]/[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]`il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]èga, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "BIOS faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks (''Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe'', in Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>{{Literatur | Autor= Fritz Kögl, W. van Hasselt | Herausgeber= | Titel=Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus | TitelErg=22. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe. | Sammelwerk=[[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]] |Band=243 | Jahr=1936 | Seiten=189–194 | Online=,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)] | Zugriff=2012-11-18}}</ref>
*[[1941]]. eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]</ref>
*...
==Vaata ka==
*[[B-vitamiinid]]
*[[VitamiinidAntivitamiinid]]
 
== Viited ==
 
[[Kategooria:B-vitamiinid]]
[[Kategooria:Keemilised ained]]
24 052

muudatust