Redaktsioon: 24. august 2013, kell 09:47 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. august 2013, kell 09:56 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
80. rida: ==Ajalugu== [[1901]]. avastas [[Eugene Wildiers]] pärmi kasvufaktorid [[Bios I]] ja [[Bios II]]. [[~~1935~~1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]`il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]èga, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "BIOS faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks (''Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe'', in Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>{{Literatur \| Autor= Fritz Kögl, W. van Hasselt \| Herausgeber= \| Titel=Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus \| TitelErg=22. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe. \| Sammelwerk=[[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]] \|Band=243 \| Jahr=1936 \| Seiten=189–194 \| Online=[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)] \| Zugriff=2012-11-18}}</ref> [[1941]]. eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane\|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel\|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt\|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]</ref> ...

Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel