Cannae lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
[[Pilt:Battle cannae destruction.gif|
'''Cannae lahing''' oli lahing [[Kartaago]] ja [[Vana-Rooma|Rooma]] vägede vahel [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ajal [[2. august]]il [[216 eKr]].
Lahing toimus [[Cannae]] linna lähedal [[Apuulia]]s. Cannae lahing on maailma sõjaajaloos üks kuulsaimaid lahinguid.
== Eellugu ==
▲'''Teist Puunia sõda''' (218-202 eKr) võiks pidada sisuliselt [[Hannibal]]i isiklikuks sõjaks. [[Kartaago]] kaotus Esimeses Puunia sõjas ajendas Hannibali kätte maksma ning ta moodustas ise endale armee [[Hispaania]]s, võttes ette maailma sõjaajaloo ühe kuulsaima sõjakäigu üle [[Alpid]]e [[Itaalia]]sse, lootes Itaalias [[Rooma]] ülemvõimu vastu puhkevale ülestõusule. See ei olnud küll asjatu lootus, sest paljud alistatud rahvad ei olnud Rooma võimuga rahul, ometigi ei toimunud ülestõusu ja vastuhakku sellisel määral nagu Hannibal oli lootnud.
Et provotseerida roomlasi (kes kasutasid tema vastu kurnamistaktikat) lahinguid pidama, vallutas Hannibal roomlaste moonalaod [[Cannae]]s ja paigutas oma väed roomlaste varustusteedele.
Samal ajal olid aga roomlased oma taktikat muutnud ja kogusid kokku 16 [[leegion]]i koos ratsaväe ja abivägedega. See oli tollel ajal tohutu väehulk. Arvuliselt umbes 80 000 jalaväelast ja 6000 ratsaväelast.
14. rida ⟶ 12. rida:
Roomlastel oli '''80 000 leegionäri''' ning '''8000 ratsaväelast'''. Siia tuleb juurde arvestada ka abiväed. Roomlased kasutasid rõngasturvistikku, sel ajal oli neil ka ovaalne kilp. Põhiliselt kasutati ''viskeoda'' ja lühikest laia ''leegionäri mõõka''. Leegionäride üleolek teiste rahvaste vägedest seisnes väga lihtsas taktikalises nipis. Nimelt seisid leegionärid tihedalt külg-külje kõrval, lüües oma mõõgaga altkäe. Selline võitlusviis nõudis vähe ruumi, mistõttu suurte mõõkadega ning palju ruumi vajavate vastaste kahe mehe kohta oli leegionäre võitlusrivis nende vastas kolm. Selline ülekaal lähivõitluses andis neile suure eelise, vägede üldisele vahekorrale vaatamata.
Roomlaste vägesid juhtis tavaliselt [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]. Kuna seekord oli tegemist ülisuure väega, siis juhtisid vägesid kaks konsulit vaheldumisi- ühel päeval üks ja teisel teine. Muidugi suurendas see segadust märgatavalt.
Hannibali armee koosnes kümnete eri rahvaste esindajatest. See oli sõna-otseses mõttes rahvusvaheline väekontigent. Ometigi annab Hannibali talendikusest aimu asjaolu, et kogu see eri rahvaste mass täitis oma juhi käske täpselt ja jäi alati distsiplineerituks ja oma juhile ustavaks. Hinnanguliselt oli Hannibalil umbes
== Lahing ==
23. rida ⟶ 21. rida:
Teades, et rooma leegionid on lähivõitluses nendest üle ning asuvad peaaegu alati keskel, otsustas Hannibal tsentrisse paigutada nõrgemad väed ning tiibadele tugevamad. Tsentri ülesandeks oli taganeda rooma leegionide ees. Tiibadele paigutas oma tugeva ratsaväe, ratsaväe tagalasse aga jättis ta võimsad [[Liibüa]] jalaväe üksused.
Lahing toimus
Rooma ratsavägi, mis asus tiibadel, oli Hannibali ratsaväest selgelt nõrgem ja oli sunnitud taganema. Seega olid leegionid tunginud Hannibali taganeva tsentri järel sügavale ette, samas kui Hannibali ratsavägi oli leegionide tiibasid kaitsva ratsaväe minema kihutanud, asudes nüüd taganema löödud ratsaväega eraldi tegutsema ja sattudes leegionide tagalasse. Roomlaste tiivad oli nüüd avatud ja nad ise sisuliselt ümber piiratud. Hannibali ratsaväe tagalas olnud Liibüa jalaväelased asusid nüüd rooma leegionide edasitungimise tõttu nende tiibadel, mis olid aga kaitseta. Nagu Hannibal ette näinud oligi, osutus tugevate Liibüa üksuste rünnak tiibadelt ja samal ajal nende selja taha jõudnud ratsaväe üksuste rünnak Hannibali nõrka tsentrisse läbimurdekohta tekitada püüdvate ja ümber grupeerunud rooma leegionidele surmavaks hoobiks.
Rooma leegionid koosnesid suures osas äsja värvatutest, mis tuli neile kõvasti kahjuks. Kuigi kogu armee oli ümber piiratud ja taganeda polnud kuskile, oleks kogenud leegionärid suutnud siiski mitte just väga tugevast vastasest korraliku koostöö puhul läbi murda. Nüüd aga sattusid noored leegionärid paanikasse ja Hannibali kartaago vägedel jäi üle sisuliselt "lihunikutööd" teha. Roomlaste tapmine kestis kogu pärastlõuna, sest neid oli sedavõrd palju ja võitluseta nad alla ei andnud.
== Tagajärg ==
Lahingu lõppedes lebasid lahinguväljal umbes 60 000 mehe surnukehad.
Hannibal oli küll andekas väejuht kuid oma võiduga ei osanud ta midagi peale hakata. Kuigi tema liitlased ja nõunikud soovitasid tal kohe Rooma peale marssida, arvas ta, et Rooma alistub peale nii suuri kaotusi mitmes suures lahingus ise. Kuid tema nõunikel oli õigus. Rooma kogus uuesti oma väed kokku ja ka liitlased jäid pea kõik alles. Hannibal veetis Itaalias veel 14 aastat kuid kutsuti siis Aafrikasse, kus kaotas [[Zama lahing]]u ''aastal 201 eKr''. Roomlased tegid aga 50 aastat hiljem Kartaago sõna otseses mõttes maatasa ja puistasid selle varemetele soola, et see linn enam iialgi ei tõuseks.
{{Coordinate |NS=41.302 |EW=16.135 |type=landmark |region=IT}}
| |||