Augustus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
11. rida:
Seejärel läksid Antonius ja Octavianus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes olid põgenenud itta. Makedoonias [[Philippi]]s oli Caesari armee võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu ([[42 eKr]]). Octavianus läks seejärel Rooma tagasi, Antonius aga siirdus [[Egiptus]]esse. Seal liitus ta Egiptuse kuninganna [[Kleopatra VII|Kleopatra]]ga, kes oli Julius Caesari endine abikaasa ja Caesari väikese poja [[Caesarion]]i (Kaisarioni) ema. Nüüd olid Rooma valdused jagatud Octavianuse (läänes) ja Antoniuse (idas) vahel. [[Aktioni merelahing]]us ([[Kreeka]]s) [[31 eKr]] lõi Octavianus oma rivaale, kes siis põgenesid Egiptusesse. Ta järgnes neile ja pärast veel üht kaotust sooritasid nad enesetapu.
 
Aastaks [[29 eKr]] oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja [[Rooma Senat]] andis talle rea tiitleid, sealhulgas [[tribuun]], [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]], ''[[pontifex maximus]]'' (ülempreester) ja [[Augustus (lisanimi)|Augustus]]. Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka ''[[princeps]]'' (esikodanik) ja [[imperaator]] (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama [[impeerium]]iks. Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme.
 
Aastal [[27 eKr]] andis Augustus välja seaduse nimega [[Pax Romana]] ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser [[Marcus Aurelius]]e surmani aastal [[180]].