Liivimaa hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
18. rida:
1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi [[Rzeczpospolita]] kuningas [[Zygmunt II August]].
Liivimaa valitsemine reguleeriti 1576. aastal Rzeczpospolita kuningaks saanud [[Stefan Batory]] poolt välja antud Liivimaa [[
{{Vaata|Poola aeg}}
Liivimaa valitsuskorralduse eesmärkideks olid Liivimaa poolastamine ning rekatoliseerimine. Sel eesmärgil nimetatigi [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]]iks (resideeris Riias) ultrakatoliiklik [[Jerzi Radziwill]] (1556–1600).
Piirkond nimetati hertsogkonnaks 1566. aastal, pärast aadelkonna ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahelise uniooni sõlmimist ning kuulus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile kuni [[1569]]. aasta [[Lublini unioon]]ini, millest alates territoorium kuulus [[Poola Krooni maad]]e hulka.
41. rida:
Rzeczpospolita valdustes olevatel Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 [[staarostkond]]a, millest [[Lõuna-Eesti]] alale jäi 9.
[[File:Polish-Lithuanian Commonwealth (1619).png|pisi|Liivimaa hertsogkonna ja Rzeczpospolita valdused 21. sajandi poliitilisel kaardil]]
Vojevoodid olid eranditult Rzeczpospolitast, 1589. aastal kehtestatud ''Ordinatio Livoniae I'' määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud ''Ordinatio Livoniae II'' määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadlile]]. Pärast Liivimaa vallutamist läks riigile laialdasi maavaldusi (3/4 kogu Liivimaa maavaldustest), mis enne seda kuulus endistele ordumaadele ja nende haldamiseks moodustati staarostkonnad, mis jagunesid [[folvark]]ideks ehk [[riigimõis]]adeks. Erinevalt [[aadlimõis]]ade talupoegadest ei olnud riigi- ehk [[kroonumõis]]ade talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate [[Staarost]]ite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust.
Liivimaa senine aadliomavalitsus maapäev, mis käis koos Võnnus, jagunes aadlike päritolu järgi Leedu, Poola ja Liivimaa [[kuuria]]ks. Iga kuuria saatis end [[Poola seim]]i esindama 2 saadikut. Maapäev valis aadelkonna etteotsa [[maamarssal]]i. Aadlikele lisaks oli [[Liivimaa maapäev]]al esindatud veel 4 linna: [[Riia]], [[Tartu]], [[Pärnu]] ja [[Võnnu]].
| |||