L'Aquila: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Coat of Arms of L'Aquila, Italy.svg|thumbpisi]]

'''L'Aquila''' on linn [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i halduskeskus. Asub [[Aterno jõgi|Aterno jõe]] ääres, [[Gran Sasso]], Itaalia [[Alpid]]est lõunasse jääva maismaaosa kõrgeima punkti jalamil.

[[Pilt: L'Aquila_67.jpg|thumb|rightpisi|99 veejoa purskkaev.]]

Linna loomine sai alguse [[13. sajand|13. sajandi]]i keskel ning see oli seotud Saksa-Rooma imperaatori [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] surmaga. Pärast imperaatori surma kolisid uude linna 70 Amiterno and Forcona losside ja villade elanikku. Igale lossile määrati maa-ala, millele ehitada maju ning kirik koos kirikuesise platsi ja avaliku purskkaevuga. Niisuguse ebatavalise linna arendamisega on seotud ka L'Aquila 99 veejoa purskkaev (Fontana delle 99 Cannelle), kus iga veejuga esindab pärimuse kohaselt ühte küla 99st, mis üheskoos panidki aluse L'Aquila linnale.

L'Aquila, Paavstiriigi piiri lähedal asuv uus linn, mis pälvis 1254. aastal kuningas [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV-lt]] ametiliku tunnustuse, muutis märkimisväärselt eelnevat sõjalist ja poliitilist olukorda.

Kuna linna lähedal asuvates orgudes oli võimalik kasvatada [[safran|safranit]] ning mägikarjamaad pakkusid toitu suurtele lambakarjadele, oli linn juba oma algusaegadest alates oluline kaubanduslik keskus ning arenes juba paarikümne aasta jooksul [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] oluliseks keskuseks tänu nnniinimetatud [[Abruzzo]] teele (Via degli Abruzzi), mis ühendas [[Firenze|Firenzet]]t [[Napoli|Napoliga]]ga ning läbis lisaks L'Aquilale ka [[Perugia]], [[Rieti]], [[Sulmona]], Isernia, Venafro, Teano and Capua linnasid.

Takistamaks Inglismaa kuninga [[Henry III]] poja Edmundi, Sitsiilia kuningriigi troonile asumisega seotud läbirääkimisi, tegi Sitsiila kuningas Manfred [[1259]]. aasta juulis linna maatasa. Linna taastjaks sai Anjou hertsog Charles, hilisem Napoli kuningas [[Carlo I]].

Väljaspool kuningriiki piire sai L'Aquila tuntuks seoses Pietro Morrone [[Coelestinus V]] nime all [[paavst|paavstiks]]iks pühitsemisega 29. augustil [[1294]]. aastal. Coelestinus V algatas [[Santa Maria di Collemaggio]] kiriku ehitamise ning tema tema paavstiks saamine elavdas ehitustegevust linnas ka üldisemas plaanis.

1311. aastal andis Anjou kuningas Robert linnale õigused, mis kaitsesid lambakasvatamisega seotud tegevusi ning vabastasid need tollimaksudest. Nimetatud õigused avaldasid kaubanduse arengule suurt mõju ning just sel perioodil ostsid linnu maju [[Toskaana]] kaupmehed. See omakorda lõi eeldused uuendusteks linna poliitilises elus: [[1355]]. aastal kutsuti linna valitsemises osalema [[parkal|parkalite]]ite, seppade ja kaupmeeste [[gild|gildide]]liikmeid ja õpetatud mehi. Alates 1344. aastast alates oli linnal kuninga loal avatud oma mündikoda.

[[14. sajand|14. sajandi]]i keskpaik oli linna jaoks raske aeg. Sarnaselt kogu [[Euroopa|Euroopale]]le valladusid ka L'Aquilas sel perioodil mitmed katkuepideemiad ([[1348]], [[1363]], lisaks sellele tabasid linna ka maavärinad ([[1349]]).

Linna olulisust sajandivahetuse perioodil tõestab nii see, et selleks ajaks oli linna kolinud palju [[Juudid|juudi]] perekondi kui ka see, et linn oli [[Frantsiskaanid|Frantsiskaanide]]e ordu [[kapiitel|peakapiitlite]] toimumispaigaks [[1376]]., [[1408]]., [[1411]]., [[1450]]., [[1452]]. ja [[1495]]. aastal. Samuti külastas linna franskiskaani munk [[Siena Bernardino]], kes oma teisel kes oma teisel külaskäigul 1444. aastal L'Aquilas suri.

[[15. sajand|15. sajandi]] teine pool oli linna ajaloos majanduslikult kõige edukam periood. Napoli kuningas Ferdinand I andis nõusoleku loomaks L'Aquilasse haridusasutus, mis oleks tasemelt võrdne [[Bologna]]s, [[Siena]]s ja [[Perugia]]s olevate haridusasutustega haridusasutuse loomiseks. Samas meelitas linna geo-poliitiline asukoht paljusid võõramaa kaupmehi. Tulijaid oli muuhulgas näiteks [[Saksamaa|Saksamaalt]], [[Savoia|Savoiast]] ja [[Kataloonia]]st. Samuti tuli L'Aquilasse [[Firenze]] [[Medici]]te, [[Veneetsia]] Pianellide, [[Pisa]] Paponede, [[Napoli]] Spannocchi jptja paljude teiste esindajaid.

3. novemberil 1481 peatus linnas [[Johannes Gutenberg]]i õpilane [[Adam Rotweil]], kes andis linnavõimudele trükitegevuse õiguse.

[[Pilt:L'Aquila 43LAquila1703.jpg|thumb|leftpisi|L'Aquila kindlus1703. aastal]]

[[Pilt:Emergenza Terremoto Abruzzo 2009 - 12.jpg|thumb|rightpisi|maavärinast tingitud kahjustused]]

1799. aastal vallutasid linna Prantsuse väed, mis tõi endaga kaasa rüüstamise ja veresauna. Järgnevat sajandit iseloomustab aga L'Aquila linna elanike osalusega revulutsiooniliste sündmuste rohkus.

Itaalia ühendamine [[1860]]. aastal tähendas L'Aquilale seniste eeliste kadumist: eelnevalt piirilinna priivileege nautinud linn ei suutnud ära kasutada poolsaare keskse asukoha eelised. Seoses uue ühtse Itaalia riigi tekkimisega oli linn sunnitud kohanduma uutele administratiivsete ja majanduslike nõuetega. See muutis taaskord linna nägu ning aja jooksul on kiire arenguga seoses täis ehitatud ka linnamüüri äärseid sajandeid hoonestamata olnud avatud alad.

[[Pilt:Aquila0001.jpg|thumb|150pxpisi|Santa Maria di Collemaggio kiriku portaal]]

8- 10 juuli 2009. toimus L'Aquilas [[G8]] kohtumine, mis otsustati viia [[Sardiinia]]l asuvast [[La Maddalena]] linnast üle L'Aquilasse põhjendusega seeläbi aidata kaasa linna maavärinajärgsele ülesehitamisele.