Põhjasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
140. rida:
 
Karl sai aru, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida Augustit loobuma nõuetest Poola troonile.
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]], 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]
 
==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] Augusti Poola-poliitikale, kes kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega ta nekruteid värbas.
 
[[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale sisse. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude[[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud aga taganesid läbi [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i Poolasse.
 
August, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karlile läbirääkimisi. Tema läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist. Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati. Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.
 
Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise jarel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järelandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].
Altranstädti rahu ei toonud Rootsile mingit kasu, isegi mitte tasu kuus aastat peetud sõja eest.
 
== Sõja otsustavad aastad ==