Redaktsioon: 20. august 2013, kell 13:37 redigeeri 194.150.65.156 (arutelu) →‎Läänemeresoomlaste endanimetus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. august 2013, kell 13:47 redigeeri eemalda 194.150.65.156 (arutelu) →‎Läänemeresoomlaste endanimetus Uuem muudatus →
38. rida: ==Läänemeresoomlaste endanimetus== Läänemeresoomlaste endanimetus oli ''~~inhe~~inhemene'' või ~~pikemalt ''inhemene'',~~ ''inhemine''. ~~Inhe~~Tüvi inhe kõlas algselt inše, mis tuleneb uurali tüvest ''inSe'' (isik, mees, järeltulija), misjärel häälik š muutus ajapikku häälikuks h ning inšest sai inhe, hiljem läks mõnes keeles kaduma ka h. Sõna inhe-mene teise poole etümoloogia on vaieldav. Uurali ''me'' või ''mi'' tähendas mina, ''me'' aga meie, seega inhe-me/inhe-mi oleks mees-mina (olen) või mitmuses inhe-me-sed ehk mehed-me (oleme). Meessoo rõhutamine enesenimetuses on seletatav lihtsa seigaga, et Siberist jõudsid Euroopasse üksnes (Y-DNA N1c1 haplogruppi kuuluvad) meestesalgad, kuna Aasia päritolu ~~naiste~~naised ~~mtDNA~~jäeti ~~haplogruppe~~maha. ~~nendega ei kaasnenud.~~Uued ~~Naised~~naised võeti kohalikest tüdrukutest, peamiselt mtDNA lääneeuroopa H ja põhjaeuroopa U klannidest.▼ ~~Uurali ''ne/nä'' tähendas see-siin (kokku inhe-mi-ne või inhe-me-ne: mees-mina-see-siin, mehed-meie-siin).~~ Samas ei saa arvestamata jätta omastava käände lõppu (-ne, -nen, nt. vanasoome inhiminen), inhemene tähendanuks siis meie-moodi-mees, kõne alla tuleb ka deminutiiv ehk vähendussõna: uhke inhemi (mees-mina) läheb üle alandavasse või hellitavasse vormi inheminen (mehike-mina). ▲Meessoo rõhutamine enesenimetuses on seletatav lihtsa seigaga, et Siberist jõudsid Euroopasse üksnes (Y-DNA N1c1 haplogruppi kuuluvad) meestesalgad, kuna Aasia päritolu naiste mtDNA haplogruppe nendega ei kaasnenud. Naised võeti kohalikest tüdrukutest, peamiselt mtDNA lääneeuroopa H ja põhjaeuroopa U klannidest. Ka tavakeeles tähendab inimene eeskätt meesisikut, naisisiku kohta öeldakse lihtsalt naine. 54. rida ⟶ 51. rida: Tänaseks on häälikud kohti vahetanud või kadunud sootuks (nt. võru inemine, karjala ihmini, soome ihminen, liivi imi, eesti inimene, samuti inimenen, inehmo, inhiminen, inihminen, inemine, ihmeno, ihminen, inehmine jne. ). Eestlaste keskaegne väidetav endanimetus maarahvas tuleneb tüvest maa (ka moa, mua, uurali maγe, mage) ja vanagermaani sõnast ''þrawwaz''-täiskasvanud. Siit ka eesti ~~naeste~~naiste-rahvas ja meeste-rahvas. Endanimetuse maarahvas etnonüümina kasutamise kohta tõendid puuduvad, pigem ~~käis~~kasutati ~~see~~seda talupojaseisuse ~~omavahelise jutu juurde~~rõhutamiseks: maakeel, maainimene, ~~Piibli, tähtraamatute jms. puhul üldistusena näiteks~~ Esti-Ma-rahva kalender jne. ~~Kuni~~Pealegi eelistati kuni XX sajandi keskpaigani ~~eelistati märgistada~~märkida oma päritolu sünnimaakonna järgi: see-ja-see Järvamaalt, Virumaalt, Saaremaalt jne.▼ ~~Inšemed/inhemed koos olid kansa, kunda või wägi.~~ ▲Eestlaste keskaegne väidetav endanimetus maarahvas tuleneb tüvest maa (ka moa, mua, uurali maγe, mage) ja vanagermaani sõnast ''þrawwaz''-täiskasvanud. Siit ka eesti naeste-rahvas ja meeste-rahvas. Endanimetuse maarahvas etnonüümina kasutamise kohta tõendid puuduvad, pigem käis see omavahelise jutu juurde: maakeel, maainimene, Piibli, tähtraamatute jms. puhul üldistusena näiteks Esti-Ma-rahva kalender. Kuni XX sajandi keskpaigani eelistati märgistada oma päritolu sünnimaakonna järgi: see-ja-see Järvamaalt, Virumaalt, Saaremaalt jne. Eestlaste nüüdne endanimetus eestlased pärineb vanast ~~rahvanimetusest~~saksa eksonüümist Ehsten ~~või Esten (sks), Ester (rts), Estones (lad)~~ ning on võetud kasutusele [[Johann Voldemar Jannsen]]i poolt pärast 1857. aastat. == Kirjandus ja viited ==

Läänemeresoomlased: erinevus redaktsioonide vahel