Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 94 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref>
 
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Eestis on olemas kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on [http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi] (asutatud 2003 aastal Narvas) ning [http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts] (asutatud 1990 aastal Tallinnas). Mõlemas seltsis on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja [http://www.chuvasfolk.com Palan].
Samuti on olemas üks huvitav tšuvaši folk-pop bänd [https://soundcloud.com/tarajkun/ Taraj] (Тарай) Tallinnas.
Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref>
 
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvastega]], arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
 
Üldiselt peetakse tšuvašše koos [[bulgaarlased|bulgaarlastega]] [[bulgaarid]]e järeltulijaiks.
 
==Tšuvašid Eestis==
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Eestis on olemastegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on 2003. aastal asutatud selts [[Narspi]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi]</ref> (asutatudning 2003Tallinnas 1990. aastal Narvas)asutatud ning[[Tšuvaši Kultuuriselts]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts] (asutatud 1990 aastal Tallinnas)</ref>. MõlemasMõlemal seltsisseltsil on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan<ref>[http://www.chuvasfolk.com Palan]</ref>.
SamutiTallinnas ontegutseb olemas üks huvitavka tšuvaši ''folk-pop ''-bänd Taraj (Тарай)<ref>[https://soundcloud.com/tarajkun/ Taraj] (Тарай) Tallinnas</ref>.
== Viited ==
{{viited}}
99 361

muudatust