Redaktsioon: 14. juuli 2013, kell 17:27 redigeeri Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. august 2013, kell 10:59 redigeeri eemalda Aleksandr aidarov (arutelu \| kaastöö) 1 muudatus Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> [[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Eestis on olemas kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on [http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi] (asutatud 2003 aastal Narvas) ning [http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts] (asutatud 1990 aastal Tallinnas). Mõlemas seltsis on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja [http://www.chuvasfolk.com Palan]. Samuti on olemas üks huvitav tšuvaši folk-pop bänd [https://soundcloud.com/tarajkun/ Taraj] (Тарай) Tallinnas. Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk\|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi\|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref>

Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel