Ilmakaared: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Enamik maailma rahvaist tunneb ainult nelja ilmakaart: põhi, ida, lõuna, lääs, mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari.
 
Näiteks põhi-ilmakaared [[põhi]] (N), [[ida]] (E või O), [[lõuna]] (S või Z), [[lääs]] (W) ja ja vahe-ilmakaared: NE või NO, SE või ZO, SW või ZW, NW.
 
Erandeiks on üksnes eestlased, soomlased, vepslased, liivlased ja bretoonid, kes tunnevad kaheksat erinimelist ilmakaart.
 
Eesti: [[põhi]] (N), [[kirre]] (NENO), [[ida]] (EO), [[kagu]] (SEZO), [[lõuna]] (SZ), [[edel]] (SWZW), [[lääs]] (W), [[loe]] (NW).
 
Soome: pohjoinen (N), koillinen (NENO), itä (EO), kaakko (SEZO), etelä (SZ), lounas (SWZW), länsi (W), luode (NW).
 
Vepsa: pohjoine (N), homendezbok (NENO), päivnouzm (EO), longibok (SEZO), suvi (SZ), ehtbok (SWZW), päivlaskm (W), öbok (NW).
 
Liivi: púoi (N), ida (NENO), uomug, merel māgor (EO), lõnag või lünag (SOZO), jedāl (SZ), lānš või läntš (SWZW), ūdog, merel vežgor (W), lúod (NW).
 
Eesti, soome, vepsa ja liivi ilmakaarte nimede kõrvutamine lubab saada mõninga ettekujutuse muistse Läänemere peamistest laevateedest.
 
Bretooni: Norzh (N), Biz (NE või NO), Reter (E või O), Gevred (SE või ZO), Su (S või Z), Mervent (SW või ZW), Kornôg (W), Gwalarn (NW).
 
Ilmakaarte vasteks võib pidada ka Vahemeremaade tuulteroosi suundi.