Stereotüüp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q167172 (translate me) |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib stereotüübist [[sotsioloogia]] mõistes; psühhiaatria mõiste kohta vaata artiklit [[Stereotüüp (psühhiaatria)]]; monoliitse trükivormi kohta vaata artiklit [[Stereotüüp (trükitööstus)]].}}
'''Stereotüüp''' ([[kreeka keel]]es στερεός, ''stereós'' tähendab kõva, vastupidav, ruumi- ja τύπος, ''týpos''
Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerikas islamiusulise stereotüübile lisandunud seisukoht, et tegemist on terroristidega. Selle stereotüübi levitamine aitab kujundada suhtumist [[moslemid|moslemitesse]].
14. rida:
Soorolli stereotüüp on need omadused, mida ühele soole peetakse rohkem omasteks. Need on aegade jooksul muutunud.
[[Jane Pilcher]] ja [[Imelda Whelehan]] defineerivad "soostereotüüpi" kui [[normeeritud]] ja sageli halvustavat ideed või kujutlust, mida omistatakse indiviidile tema soo alusel. Nad väidavad, et stereotüüp on mõistmise meetod, mis töötab individuaalsete inimeste grupikategooriasse klassifitseerimise moel. Stereotüübid ei ole ainult indiviidi mõtlemismallid, vaid eksisteerivad ka kollektiivsel tasemel.
[[Candace West]] ja [[Don H. Zimmerman]] märgivad, et sugu on ühiskonnas saavutatud [[Sotsiaalne staatus|staatus]], ehk see, mis on konstrueeritud läbi psühholoogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete vahendite.
Ka [[Judith Lorber]]i ja [[Susan A. Farrell]]i järgi on sugu nii meessoo kui ka naissoo puhul sotsiaalselt konstrueeritud, loodud suhtumisega mingi kindla sotsiaalse ja ajaloolise asukoha raames, mis samas piirab, kuid sealjuures paradoksaalselt sisaldab potentsiaali radikaalseteks muutusteks. [[Toril Moi]] järgi tähistatakse sõnadega "naissoost" ja "meesoost" sooerinevuse puhtbioloogilisi külgi. Teiste seas tagavad normeeritud sotsiaalsed vajadused "oluliste naise ja mehe olemuste" staadiumide esilekutsumise.
Soostereotüübid saavad alguse juba imikueast. Kuigi imikud ei erinenud üksteisest oma pikkuse või kaalu järgi, kirjeldavad vanemad imikuid nende soost lähtuvalt. Beebitüdrukut peeti pehmemaks, väiksemaks, häbelikumaks, tähelepanematumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, samas kui beebipoissi nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana.
Traditsionaalselt nähakse naist abikaasa või ema rollis, mehe esmane vastutusvaldkond on aga majanduslik. Mida traditsionaalsem [[ühiskond]], seda ebavõrdsemad on naise ja mehe võimalused. Naise traditsionaalne roll on koduema, kes hoolitseb laste ja mehe eest. Naist ei nähta näiteks eduka ühiskonnaliikmena nagu meest nähakse. Samas ei väärtustata ka eriti mehe pererolli. Meest määratletakse tema tööalase karjääri järgi, naist aga ennekõike tema pererolli kaudu.
Traditsionaalne naiselikkus tähendab veetlevust ja [[seksuaalsus]]t mehe jaoks ning naiste oma kultuuri järgi moodustatud arvamust, mida naisel tuleks esindada. Naise [[sotsialiseerimine]] õpetab spetsiifilisi ootusi naise olemuse kohta näiteks nagu alluvust, pere väärtustamist ja emotsionaalsust. Traditsioonilist mehelikkust iseloomustavad aga domineerimine, edukas karjäär, emotsionaalne tugevus ja [[seks]].
Tavaliselt ollakse harjunud teatud iseloomu- ning isiksuseomadusi seostama kas ainult meeste, või ainult naistega. Sealt on levinud arvamus, et teatud iseloomujooned on mehelikud ning osad on naiselikud.
Eestis tehtud uuringute järgi arvavad nii naised kui mehed, et mehelikumateks iseloomujoonteks on tugevus, domineerivus, julgus, enesekindlus, auahnus, edukus, loogilisus, otsustusvõimelisus ja agressiivsus. Naiselikud isiksuseomadused on arglikkus, abitus, hellus, naiivsus, kaastundlikkus, tundelisust, jutukus, hoolitsevus ja sõltuvus{{lisa viide}}.
35. rida:
*[[Sisegrupi kalle]] (''ingroup-outgroup bias'')
[[
[[
| |||