Konrad Henlein: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Koju tagasi pöördudes töötas ta lühikest aega pangateenistujana, seejärel võimlemisõpetajana. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1933]] asutas Henlein [[Sudeedisaksa Kodurinne|Sudeedisaksa Kodurinde]] (Sudetendeutsche Heimatfront). [[19. aprill]]il [[1935]] pidi Sudeedisaksa Kodurinne ennast [[Sudeedisaksa Partei]]ks ümber nimetama. Kui esialgu ajas Henlein suhteliselt sõltumatut poliitikat, siis [[1930. aastad|1930. aastate]] teisel poolel sattus ta üha enam [[Adolf Hitler|Hitleri]] ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] mõju alla.
[[12. september|12.]]–[[13. september|13. septembril]] [[1938]] alustas Henlein "Esimest septembriülestõusu", mille aga [[Tšehhoslovakkia]] võimud kiiresti maha surusid. Sudeedisaksa Partei keelustati. Parteijuhtkond põgenes [[Saksamaa]]le, kus Henlein alustas [[Sudeedisaksa Vabakorpus]]e moodustamist. [[21. september|21. septembril]] algas "Teine septembriülestõus", millesse Tšehhoslovakkia võimud suhtusid passiivselt, kuna nad kartsid, et Saksamaa võib seda provokatsiooni kasutada ettekäändena sõjategevuse alustamiseks. [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] sõlmimise järel [[30. september|30. septembril]] läksid Sudeedisaksa alad Saksamaa koosseisu.
Konrad Henleinist sai [[Sudeedimaa]] riigikomissar ja SS-gruppenführer (hiljem SS-obergruppenführer). Sudeedisaksa Partei ühines [[5. november|5. novembril]] [[1938]] Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Henlein astus NSDAP–i [[1939]]. aasta jaanuaris ja temast sai ka [[Riigipäev]]a liige.
| |||