Rannaõigus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| on ajaloolisest mõistest; nüüdisaja mõiste kohta vaata [[Rannaõigus (õigusteadus)]] ja [[Kallasrada]] }}
'''Rannaõigus''' on ajalooliselt olnud rannaelanike tava, võtta enda valdusse merehätta sattunud [[laev]]u ja veoseid või [[Haakrik|randa uhutud esemeid]]<ref name="EE"/>.
Tava esines nt [[keskaeg|keskajal]] [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes piirkondades<ref name="EE"/> kuni ristiusustamiseni, mille järel kiriku- ja riigivõimud selle vastu võitlema asusid. 1211. aastal määras Riia piiskop Albert, et laevnikud säilitavad omandiõiguse oma avariist päästetud varandusele, hilisemad piiskopid ja ordumeistrid uuendasid rannaõiguse keeldu korduvalt. 1254. aastal tühistas [[kuningas Wilhelm]] Saksamaal rannaõiguse paganliku tavana. 16.–18. sajandil tavast loobuti ja see kuulutati suureks kuriteoks<ref name="EE"/>.
== Vaata ka ==
* [[Ajupuud]] <ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ajupuit&F=M EKSS: Ajupuit]</ref>
* [[Haakrik]] <ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=haakrik&F=M EKSS: Haakrik]</ref>
* [[Hiiu madal]]
* [[Vandiraiuja]] <ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vandiraiuja&F=M EKSS: Vandiraiuja]</ref>
| |||