Rannaõigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
'''Rannaõigus''' on ajalooliselt olnud rannaelanike tava, võtta enda valdusse merehätta sattunud [[laev]]u ja veoseid või [[Haakrik|randa uhutud esemeid]]<ref name="EE"/>.
 
Tava esines nt [[keskaeg|keskajal]] [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes piirkondades<ref name="EE"/> kuni ristiusustamiseni, mille järel kiriku- ja riigivõimud selle vastu võitlema asusid. 1211. aastal määras Riia piiskop Albert, et laevnikud säilitavad omandiõiguse oma avariist päästetud varandusedvarandusele, hilisemad piiskopid ja ordumeistrid uuendasid rannaõiguse keeldu korduvalt. 1254. aastal tühistas kuningas Wilhelm Saksamaal rannaõiguse paganliku tavana. 16.–18. sajandil tavast loobuti ja see kuulutati suureks kuriteoks<ref name="EE"/>.
 
== Vaata ka ==