Rannaõigus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| on ajaloolisest mõistest; nüüdisaja mõiste kohta vaata [[Rannaõigus (õigusteadus)]]}}
'''Rannaõigus''' on ajalooliselt olnud rannaelanike tava, võtta enda valdusse merehätta sattunud [[laev]]u ja veoseid või [[Haakrik|randa uhutud esemeid]]<ref name="EE"/>.
Tava esines nt [[keskaeg|keskajal]] [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes piirkondades<ref name="EE"/> kuni ristiusustamiseni, mille järel kiriku- ja riigivõimud selle vastu võitlema asusid. 1211. aastal määras Riia piiskop Albert, et laevnikud säilitavad omandiõiguse oma avariist päästetud varandused, hilisemad piiskopid ja ordumeistrid uuendasid keeldu korduvalt. 1254. aastal tühistas kuningas Wilhelm Saksamaal rannaõiguse paganliku tavana. 16.–18. sajandil tavast loobuti ja see kuulutati suureks kuriteoks<ref name="EE"/>.
== Vaata ka ==
* [[Ajupuud]] <ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ajupuit&F=M EKSS: Ajupuit]<ref>
* [[Haakrik]] <ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=haakrik&F=M EKSS: Haakrik]</ref>
* [[Vandiraiuja]] <ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vandiraiuja&F=M EKSS: Vandiraiuja]</ref>
| |||