Erinevus lehekülje "Austria koolkond" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Bot: Migrating 34 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q203411 (translate me))
P
'''Austria koolkond''' on [[Majandusteaduse ajalugu|majandusmõtte koolkond]], mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest:
#Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat.
#Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ning tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on [[Eugen von Böhm-Bawerk]] on oma kirjutistes toonud esile [[ressurss]]ide piiratuse ning [[Friedrich von Wieser]] täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest.
 
[[Ludwig von Mises]]e kriitika baseerub aga omandiõigusel, mis võimaldab indiviididel toimida ja käituda ratsionaalselt. Täpsemalt rääkides väitis ta juba [[1920]] aastal avaldatud
[[Friedrich von Hayek]] on seevastu öelnud, et isegi, kui [[sotsialism]] oleks teoreetiliselt võimalik, ei oleks seda võimalik praktiliste probleemide lahendamatuse tõttu rakendada. Selle väite selgitamiseks tõi ta esile teadmiste probleemi, mis lihtsustatult väljendatuna väidab, et kesksed planeerijad ei oma kunagi täiuslikku informatsiooni, mis oleks vaja tsentraalse planeerimise läbiviimiseks. Essees nimega "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" väidab von Hayek, et teadmised ([[informatsioon]]) on ühiskonnas küll olemas, kuid jaotatud kõigi ühiskonna liikmete vahel nii, et neist igaühel on teiste ees eelis mingi spetsiifilise teadmise osas antud ajas ja ruumis. Ainus võimalus sellest laialipillutatud informatsiooni hulgast kasu saada on von Hayeki arvates detsentraliseeritud majandussüsteemi ehk [[turumajandus]]e kasutuselevõtt.
 
Oma teises essees nimega "Konkurents kui võti avastusteni" väidab von Hayek lisaks, et me vajame [[konkurentsKonkurents (majandus)|konkurentsi]]i, kuna see on ainus viis, mis võimaldab meil vastuseid saada küsimusele, kes on muutunud majandustingimustes kõige leidlikum, suudab toota madalaimate kuludega ning tarbijat enim oma toodete ja teenustega rahuldada.
 
Ludwig von Mises’e kriitikat sotsialistliku majandussüsteemi aadressil ja Friedrich von Hayeki ideid teadmiste rollist ühiskonnas on edasi arendanud [[Israel Kirzner]], kes on tuntuks saanud, kui Austria koolkonna esindaja, kes on erilist tähelepanu pööranud ebakindlusele ning ettevõtja rollile ühiskonnas. Nimelt väidab Kirzner, et odavaim tootmisviis ning tarbijate vajadused ei ole majanduses ette antud vaid ettevõtja on sunnitud neid aina uuesti ja uuesti leidma ja leiutama. Seega ei ole ettevõtja Austria koolkonna arvest mitte mittetöise tulu saaja vaid leiutaja ja riskija, kes kasumi teenimise eesmärgil püüab leida soodsamaid lahendusi või rahuldamata vajadusi. Ta on ühiskonnale vajalik, kuna ta võtab ebakindlas olukorras riski.
{{viita}}
* 04. aprill 2012, [[Abdul Turay]], [http://arvamus.postimees.ee/797440/print/abdul-turay-austria-tegur-ratsionaalse-loogikaga-tagasi-19-sajandisse/ Austria tegur – ratsionaalse loogikaga tagasi 19. sajandisse?], paberil Postimees nr 79(6464), lk 10, veebis arvamus.postimees.ee
 
 
{{Makronoomika}}
16 917

muudatust