Venestusaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link |
typo |
||
6. rida:
Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti [[Narodnaja Volja]] [[terroristid]]e poolt tapetud [[Aleksander II]] valitsusaja lõpus. [[1877]]. aastal kehtestati Balti kubermangudes [[Vene linnaseadus]], mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim [[Aleksander III]] (valitses 1881–1894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused.
Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori [[Nikolai Manassein]]i juhtimisel 1882.–1883. aastal Balti kubermangudes läbi [[
[[1888]]. aastal ühtlustati [[Balti kubermangude politseikorraldus]] ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. [[1889]]. aastal kehtestati [[Vene kohtusüsteem]], kaotati [[seisuslikud kohtud]] ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi [[advokatuur]]. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse [[talurahvaasjade komissar]]id. [[Haldusreform]]i tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni [[1917]]. aastal.
| |||