Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 490 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
*[[muna (toiduaine)|munad]], keedetud (0,22 mg).
===Taimsed depood===
Taimsetest allikatest saavad organismid [[A-vitamiini [[eelvitamiin]]e karotenoide[[karotenoid]]e, need muudaetakse A-vitamiiniks keha sees:
*[[porgand]], toores (0,84 mg);
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg);
 
===Reproduktsioon===
Vitamiin A (ja tema sünteetilistest vormidest) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): [[spermatogenees]], [[ovogenees]], samuti mõjutab vitamiin A-vitamiin [[platsenta]] ja embrüonaalset arengut.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
 
==Vaegus==
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. [[Tsink|Tsingi]]vaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja [[metabolism]]i, sest A-vitamiini transportivate [[proteiin]]ide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti [[retinool]]i [[oksüdeerumine|oksüdeerimiseks]] [[retinaal]]iks. [[Alatoitlus]]ega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud [[topeltpime katse]] [[Burkina Faso]]s näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust [[malaaria]]sse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
 
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(areneamsarenemas) biomolekulaarsed (sh [[hormoonid]], [[vitamiinid]] jt esmased metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.
 
=== A-vitamiinivaeguse klassifikatsioon ===
A- vitamiini avastuslugu algab aastal [[1906]], kui [[Frederick Gowland Hopkins]]i poolt läbiviidud katsed rottidega näitasid, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid tundmatuid toitaineid.
 
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" ([[Yale'i ülikool]]isti lõpetanud).<ref>Richard ÄsjaD. oli avastatudSemba, [[Bhttp://books.google.ee/books?id=ZvGy-vitamiin]]_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false ja sellele oli nimeks valitud "rasvasThe lahustuvVitamin aineA B",Story: mistõttuLifting uuelethe aineleShadow sai nimeks esialguof Death"rasvas lahustuvGoogle``i aineraamatu A"osaline (1918). Aastal [[1920]] nimetati aine A-vitamiiniks. A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaksveebiversioon ([[1932]])vaadatud loetakse [[Paul Karrer]]i16. Aastal [[1937]]08. eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]2013)], jaWorld [[RuthReview Corbet]].of A-vitamiiniNutrition sünteesimeetodidand koostasidDietetics, [[taani]]toimetaja keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]B. aastalKoletzko, ningköide [[Otto104, Isler]]lk koos78, kolleegidega2012, ISBN [[1947]]. aastal.<ref>name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=978-3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}-318-02188-2</ref>
Äsja oli avastatud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal [[1920]] nimetati aine [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul A-vitamiiniks. A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i. Aastal [[1937]]. eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]. aastal ning [[Otto Isler]] koos kolleegidega [[1947]]. aastal.<ref>name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref>
 
==Vaata ka==
24 052

muudatust