Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Ajalugu ==

Kuigi mõned endised Tšehhia valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mittepärilikku kuninglikku tiitlit ([[Vratislav II]], [[Vladislav II]]), rajati kuningriik ametlikult aastal 1198 [[Ottokar I Přemysl|Ottokar I]] poolt, kelle kuninglikkust tunnustas valitud [[Roomlaste kuningas]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Švaabi Philipp]] vastutasuks tema toetusele oma rivaali keiser [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] vastu. Aastal 1204 tunnustas Ottokari kuningatiitlit Otto IV ise, samuti paavst [[Innocentius III]] ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt [[Sitsiilia kuldbulla]]ga, ülendades Tšehhi hertsogkonna kuningriigiks. Liidendatuna aastast 1526 [[Habsburgide monarhia]]ga lõpetati see aastal 1918 Austria–Ungari lagunemisega, kui viimane Tšehhia kuningas [[Karl I (Austria-Ungari)|Karel III]] sunniti võimust loobuma, kuid ilma troonist loobumiseta. Rahvuskogu teatas siis [[Praha]]s [[Habsburgid-Lotringid|Habsburg-Lotringi dünastia]] kukutamisest ja kuulutas välja Tšehhoslovakkia vabariigi.

[[Tšehhia]] pärusvaldus (''Čechy'') koos [[Kladsko krahvkond|Kladsko krahvkonnaga]] (''Hrabství kladské'') oli Tšehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV '''[[Tšehhi krooni maad]]''' (''Země Koruny české''), koos hõivatud provintsidega:

* [[Moraavia mark]] (''Markrabství moravské''), omandatud [[Přemysliidid|Přemysliidi]] ja [[Slavníki dünastia|Slavníki]] Tšehhi valitsejate poolt pärast 955. aasta [[Lechfeldi lahing]]ut, kaotatud aastal 999 [[Poola]] kuningriigile ja taasvallutatud hertsog [[Břetislav I]] poolt aastal 1019/1029 (ebakindel daatum);

* [[Ülem-Lausitz]] (''Horní Lužice''), liidendatud kuningas [[Jan Lucemburský]] poolt aastal 1319 ([[Bautzen]]) ja 1329 ([[Görlitz]]), ning [[Alam-Lausitz]] (''Dolní Lužice''), endine [[Lausitzi mark]], omandatud Jani poja [[Karl IV|Karel IV]] poolt [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367. [[Ferdinand II]] kaotas Lausitzid 1635. aasta [[Praha rahu (1635)|Praha rahuga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstile]];

ja ajutiselt ka:

 

[[Pilt:Bohemia1590 1609.jpg|thumb|left|160px|Tšehhia kaardil aastast 1590]]

 

 

[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|thumb|220px|[[Praha linnus]] – Tšehhia hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhia presidentide residents]]

 

Kuigi mõlemad kroonid kaotati pärast Václav III mõrva aastal 1306, jätkus Tšehhia tõus, kui aastal 1346 valiti Tšehhi trooni pärija Karl Luxemburg [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. [[1356. aasta kuldbulla]] avaldamine koos järgneva Brandenburgi kuurvürstkonna omandamisega andis Tšehhi kuningriigile kaks häält [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Karl tegi Praha keiserlikuks residentsiks ja tema poeg kuningas Sigismund omandas Ungari krooni abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna [[Mária (Ungari kuninganna)|Máriaga]].

 

Järgnenud Tšehhia liidendamine [[Habsburgide monarhia]]ga kohaliku [[Protestantism|protestantliku]] aadelkonna vastupanu murdmiseks päädis 1618. aasta [[Teine Praha defenestratsioon|Praha defenestratsiooniga]] ja [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjaga]]. Tšehhide kaotus [[Valgemäe lahing]]us aastal 1620 lõpetas Tšehhia autonoomialiikumise.

Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806 liidendati Tšehhi kuningriik [[Austria keisririik|Austria keisririigiga]] ja kuningatiitel jäi [[Austria keiser|Austria keisrile]]. 1867. aasta [[Austria-Ungari kompromiss]]iga said Tšehhia, Moraavia ja Austria Sileesia provintsid [[Tsisleitaania]] keiserlik-kuninglikeks kroonimaadeks.

 

{{pooleli}}

[[Kategooria:Tšehhi ajalugu]]

[[Kategooria:Austria keisririik]]