A-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{| align=right width=300 border=1 style="border-collapse: collapse"
|-
4. rida ⟶ 6. rida:
|-
| colspan=2 |[[Pilt:All-trans-Retinol2.svg|300px|Retinooli struktuur]]
|-
| colspan=2 |[[Pilt:Retinol 3D ball.png|177 px|Retinooli molekuli mudel]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan=2 | Üldandmed
40. rida ⟶ 44. rida:
| bgcolor="#ffeedd" colspan=2 | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref><br>
|}
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on bioaktiivne asendamatute [[biomikromolekul]]ide rühm, ka [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]]
==Keemiline struktuur ja omadused==▼
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites [[retinool]], [[retinaal]] ja [[retinoidid]].▼
== Avastuslugu ==▼
Vitamiinide avastuslugu algab aastal [[1906]], kui näidati, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid.▼
==Nomenklatuur==
*IUPAC nimetus - ''(2E,4E,6E,8E)-3,7-Dimethyl-9-(2,6,6-trimethyl-1-cyclohexen-1-yl)-2,4,6,8-nonatetraen-1-ol'' (retinool)
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]]- [[V04CB01]]
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]]- [[QV04CB01]].<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QV04CB01 Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)]</ref>
==Saamine ja depood==
62. rida ⟶ 64. rida:
*[[muna (toiduaine)|munad]], keedetud (0,22 mg).
===Taimsed depood===
Taimsetest allikatest saavad organismid [[A-eelvitamiin]]e karotenoide, need muudaetakse A-vitamiiniks keha sees:
*[[porgand]], toores (0,84 mg);
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg);
72. rida ⟶ 75. rida:
==Vaegus==
== A-vitamiinivaegus inimestel ==
A-
Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi [[köögivili|köögivilju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[maks]]a. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb [[lipiidid]]e kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada [[sapp|sapi]] tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja [[oksüdant]]ide liigne tarbimine, näiteks [[suitsetamine]].
80. rida ⟶ 83. rida:
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. [[Tsink|Tsingi]]vaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja [[metabolism]]i, sest A-vitamiini transportivate [[proteiin]]ide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti [[retinool]]i [[oksüdeerumine|oksüdeerimiseks]] [[retinaal]]iks. [[Alatoitlus]]ega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud [[topeltpime katse]] [[Burkina Faso]]s näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust [[malaaria]]sse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(areneams) biomolekulaarsed (sh [[hormoonid]], [[vitamiinid]] jt
=== A-vitamiinivaeguse klassifikatsioon ===
▲==Keemiline struktuur ja omadused==
A- vitamiinivaegused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel ''Toitumisvaeguse muude liikidena'' jaotises '''E.50''' ning erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.
'''A-vitamiinivaeguse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena'''
▲A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites [[retinool]], [[retinaal]] ja [[retinoidid]].
{| class="wikitable sortable"
!Alamjaotised
!Nimetus
|-
| [[E50.0]]
| A-vitamiinivaegus sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.1]]
| A-vitamiinivaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.2]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroosiga
|-
| [[E50.3]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga
|-
| [[E50.4]]
| A-vitamiinivaegus keratomalaatsiaga
|-
| [[E50.5]]
| A-vitamiinivaegus videvinägevuse-päevipimedusega
|-
| [[E50.6]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega
|-
| [[E50.7]]
| A-vitamiinivaeguse muud silmailmingud
|-
| [[E50.8]]
| A-vitamiinivaeguse muud ilmingud
|-
| [[E50.9]]
| Täpsustamata A-vitamiinivaegus
|}
▲== Avastuslugu ==
▲
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] [[Yale'i ülikool]]ist. Äsja oli avastatud [[B-vitamiin]] ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal [[1920]] nimetati aine A-vitamiiniks. A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i. Aastal [[1937]]. eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]. aastal ning [[Otto Isler]] koos kolleegidega [[1947]]. aastal.<ref>name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref>
==Vaata ka==
* [[Isotretinoiin]]
* [[A-hüpervitaminoos]]
* [[AD3-vitamiin|AD<sub>3</sub>-vitamiin]]
98. rida ⟶ 155. rida:
[[Kategooria:Vitamiinid]]
[[Kategooria:Steroidid]]
{{Link FA|hr}}
| |||