Redaktsioon: 12. detsember 2012, kell 17:26 redigeeri T2pid (arutelu \| kaastöö) 12 muudatust Tühistati muudatus 3347421, mille tegi T2pid (arutelu) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. august 2013, kell 17:23 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Inimene saab vitamiini Q järgmiselt. Loomsete ja taimsete produktide koostises satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Parim oleks, kui tarbitaks just Q<sub>10</sub> rikast toitu: [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja kanaliha, [[muna]], [[sojaõli]], täisteraviljatooted, pähklid, spinat jne. Ubikinoonid imenduvad peensoolest totaalses enamikus ~~lümfi~~[[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. [[Sapp\|Sapi]] või [[pankreas]]e nõre defitsiidi korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh arenguhäired). Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q<sub>10</sub> vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on kõrgeim ~~südamelihases~~[[südamelihas]]es, ületades maksa ja neere kahekordselt. Vitamiin Q<sub>10</sub> pole rangelt võttes klassikaline vitamiin, sest kuigi toit on oluline ubikinoonide allikas, sünteesitakse väga oluline kogus Q<sub>10</sub> inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil. 53. rida: [[Vitamiinid]] [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] [[Vesilahustuvad vitamiinid]] ==Kasutatud publikatsioonid== "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 152-153, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1 [[Kategooria:Vitamiinid]]

Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel