Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
T2pid (arutelu | kaastöö)
Tühistati muudatus 3347421, mille tegi T2pid (arutelu)
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
Inimene saab vitamiini Q järgmiselt. Loomsete ja taimsete produktide koostises satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Parim oleks, kui tarbitaks just Q<sub>10</sub> rikast toitu: [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja kanaliha, [[muna]], [[sojaõli]], täisteraviljatooted, pähklid, spinat jne.
 
Ubikinoonid imenduvad peensoolest totaalses enamikus lümfi[[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. [[Sapp|Sapi]] või [[pankreas]]e nõre defitsiidi korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh arenguhäired).
 
Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q<sub>10</sub> vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on kõrgeim südamelihases[[südamelihas]]es, ületades maksa ja neere kahekordselt.
 
Vitamiin Q<sub>10</sub> pole rangelt võttes klassikaline vitamiin, sest kuigi toit on oluline ubikinoonide allikas, sünteesitakse väga oluline kogus Q<sub>10</sub> inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil.
53. rida:
*[[Vitamiinid]]
*[[Rasvlahustuvad vitamiinid]]
 
*[[Vesilahustuvad vitamiinid]]
 
==Kasutatud publikatsioonid==
*"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 152-153, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1
 
[[Kategooria:Vitamiinid]]