Asundus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Asundus''' ehk '''uusasula''' on uus ([[maa-asula|maa]]-)[[asula]]<ref name="TEA"/><ref name="EKSS"/>; Eestis olnud ka asula liike<ref name="TEA"/>.

'''Asundusteks''' on nimetatud ka siirdlaste (s.t lähtemaalt väljarännanute) asulat: nt Eestis 19. sajandi lõpulajalooliselt talurahva [[ümberasumine|ümberasumisega]] Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Krimmi jneKaukaasiasse)<ref name="TEA"/>.

Mõnikord on ka kolooniat[[koloonia]]t või asumaad[[asumaa]]d nimetatud '''asunduseks'''<ref name="TEA"/>.

Eestis tekkisid asundused 1920ndatel maareformi tulemusena, kui Vabadussõjast osavõtnutele, mõisamoonakatele jt maatameestele antud mõisamaadele või uudismaakohtadele<ref name="TEA"/><ref name="EKSS"/>.

1930ndatel moodustati planeerimiskavade alusel terviklikke ja tiheasustusega asundusi riigi varumaale<ref name="TEA"/>. Sinna rajati asundus- ehk uudismaatalusid<ref name="TEA"/>.

Asunduse kui asula liik kaotati ENSV ajal pärast 1975-1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamist<ref name="TEA"/>.