|
[[Eesti]]s on trammiliiklus ainult [[Tallinn]]as.
[[1888]]. aastal [[12. august]]il avati Tallinnas kolme kohaliku paruni ettevõtmisel<ref>[http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus Trammiliiklus]</ref> hobutrammi ehk [[konka]] liiklus [[Vanaturu kael]]ast [[Kadriorg]]u, mis oli sellel ajal populaarne suvituspiirkond<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=51326 Kadrioru kiire areng tuli linnaossa trammiga. Robert Nerman]</ref>. Septembrikuust pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed [[Heeringa tänav|Heeringa]] (Turu) tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahet regulaarset ühendust [[tilisang]], mille lõpp-peatus oli [[Kadrioru supelsalong]]i lähedal.
Aastal 1899 müüsid endised omanikud oma ettevõtte Belgia aktsiaseltsile „[[Tramways de Réval]]“, kelle ettevõtmisel avati märtsis [[1901]]. aastal trammiliini pikendus [[Vene turg|Vene turu]]lt ehk praeguselt [[Viru väljak]]ult mööda [[Pärnu maantee]]d üle praeguse Vabaduse väljaku, sealt edasi piki [[Roosikrantsi tänav]]at ja Pärnu maanteed kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani.
Trammiliin suleti ajutiselt seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] [[1914]]. aastal ning lõplikult 14. novembril [[1918]]. [[Hoburaudtee]]d pärast seda enam ei taastatud. Tööle jäi aga [[Vene-Balti tehas]]e ja [[Bekkeri tehas]]te poolt [[1915]]. aastal mööda [[Kopli tänav]]at ehitatud trammiliin, kus sõitsid [[auruvedur]]id ja automootoriga töötavad mootorvagunid.
[[13. mai]]l [[1921]]. aastal avati taas trammiliiklus [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] liinil. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks [[mootorvagun]]it koos [[haakevagun]]itega. Esialgu sõitis [[mootortramm]] Kadriorust Vene turuni. [[1921]]. aasta juulis pikendati liini [[Peetri plats]]ini ehk praeguse [[Vabaduse väljak]]uni. Novembrikuus samal aastal avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda Pärnu maanteed kuni [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] ülesõidukohani. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealine trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi. 1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänavani]]).
1925. aasta jooksul ehitati ja 29. oktoobril avati esimene [[elektritramm]]iliin Kadriorust Vabaduse platsini. Elektritammi liinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas [[Dvigatel]] hakkama alles sama aasta detsembris. Aastail 1925-1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis 1932. aastast alates ulatus linna pool kuni Balti jaamani. 1930-ndate viimaseks suuremaks tööks oli Pärnu maantee liini elektrifitseerimine ja pikendamine [[Tondi jaam]]ani veebruaris 1936.
[[1953]]. aasta novembris ühendati Kopli liin mööda [[Põhja puiestee]]d ja [[Mere puiestee]]d linnaliinidega, juulis [[1955]]. aatal pikendati Tartu maantee liin Lubja tänavast edasi üles [[Lasnamägi|Lasnamäele]], [[Ülemiste]] lõppringini.
2013. aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini ([[2 (Tallinna trammiliin)|Kopli-Ülemiste]], [[1 (Tallinna trammiliin)|Kopli-Kadriorg]], [[4 (Tallinna trammiliin)|Tondi-Ülemiste]] ja [[3 (Tallinna trammiliin)|Tondi-Kadriorg]]). Rööpme laius on 1067 mm.
Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. Trammide koguarv 2013. aasta seisuga on 89.
==Trammiliiklus mujal==
| 