Augustus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud uz:Ottaviano (strong connection between (2) et:Augustus and uz:Avgust (imperator))
PResümee puudub
9. rida:
Kui Caesar märtsis [[44 eKr]] mõrvati, viibis tema noor pärija [[Apollonia]]s (praeguses [[Albaania]]s). Ta läks [[Itaalia]]sse ja värbas Caesari [[veteran]]idest sõjaväe. Roomat kontrollisid Caesari vabariiklastest mõrtsukad [[Marcus Junius Brutus]] ja [[Cassius|Gaius Cassius]]. Octavianus sõlmis liidu [[Marcus Antonius]]e ja [[Lepidus|Marcus Lepidus]]ega. Need kolm moodustasid [[teine triumviraat|teise triumviraadi]] nimelise hunta ning käivitasid puhastuse mõrtsukate liitlaste seas.
 
Seejärel läksid Antonius ja Octavianus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes olid põgenenud itta. Makedoonias [[Philippi]]s oli Caesari armee võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu ([[42 eKr]]). Octavianus läks seejärel Rooma tagasi, Antonius aga siirdus [[Egiptus]]esse. Seal liitus ta Egiptuse kuninganna [[Kleopatra VII|Kleopatra]]ga, kes oli Julius Caesari endine abikaasa ja Caesari väikese poja [[Caesarion]]i (Kaisarioni) ema. Nüüd olid Rooma valdused jagatud Octavianuse (läänes) ja Antoniuse (idas) vahel. [[Aktioni merelahing]]us ([[Kreeka]]s) [[31 eKr]] lõi Octavianus oma rivaale, kes siis põgenesid Egiptusesse. Ta järgnes neile, ja pärast veel üht kaotust sooritasid nad enesetapu.
 
Aastaks [[29 eKr]] oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja [[Rooma Senat]] andis talle rea tiitleid, sealhulgas [[tribuun]], [[konsul]], ''[[pontifex maximus]]'' (ülempreester) ja [[Augustus (lisanimi)|Augustus]]. Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka ''[[princeps]]'' (esikodanik) ja [[imperaator]] (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama [[impeerium]]iks. Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme.
17. rida:
Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese [[alaline sõjavägi|alalise sõjaväe]] Roomas ning paigutas [[leegion]]id impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma [[garnison]]iks olid [[pretoriaanid]], keisri ihukaitsjad.
 
Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile [[Doonau]] jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida [[Germaania]]sse kaotusega [[Teutoburgi mets]]as [[9]] pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina [[Rein]]i jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule [[Armeenia]] ja [[Taga-Kaukaasia]]. [[Partia]] jättis ta rahule.
 
Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning neid rahulolevatena hoida, ning pealinna kaunistamisega ja suurejooneliste mängude korraldamisega, et roomlased oleksid rahul. Ta kiitles, et leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha [[marmor]]ist ehitistega. Ta ehitas Senatile uue maja (''[[Curia]]'') ning rajas [[Apollo (jumal)|Apollo]] ja Jumaliku Juliuse templi. Samuti rajas ta pühamu ''[[Circus Maximus]]'' 'e juurde. Ta olevat [[Pompei]]s rajanud nii Capitoliumi templi kui ka teatri, panemata nende peale oma nime.
 
Rooma valitsejad, sealhulgas Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu kõik keisrid, maksustas ta kõrgelt põllumajandust ning kulutas tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sõjasaaki ei toodud, hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks. Et põllumajandust elavdada, pani Augustus erru läinud sõdurid maale elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks Egiptusest toodavast teraviljast.
 
{{algus}}