August Sang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
|||
1. rida:
'''August Sang''' ([[27. juuli]] [[1914]] [[Pärnu]]
Lõpetas [[1932]]. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang [[1934]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni [[1942]]. aastani.
Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). [[1933]]. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega ''Improvisatsioon quick-
Ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüteeris August Sang [[1934]]. aastal.
Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ilmus alles [[1936]]. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.
Osales [[1930]]. lõpul ''[[Arbujad|Arbujate]]'' [[antoloogia]]s
17. rida:
==Looming==
Tõe ja tõeotsimise motiivid läbivad kogu
Romantiline mõttetrots ei muuda ebameeldivat tegelikkust. Sellest sigineb halvav jõuetustunne, mõnikord sentimentaalsuseni ulatuv melanhoolia. Sotsiaalne keskkond, kus maksab tugevama trügimisõigus ja egoism, ei julgusta toetuma kaasinimesele. Tõetakistused tihenevad vaevavaks ängistuseks, mida väljendab ilmajätuelamus, kõhe üksindustunne, mõnikord hüljatusseisundina tajutud.
23. rida:
Karm iseenesegi vastu, kahtlustab tõeotsija end kõiges, mida kaasinimeses eetiliselt hukka mõistab. Vähem võimalusi pakuvad armastusmotiivid: neis tundub liiga habrast unistlevust, kohmetavat saamatust ja eluvõõrustki; tundeväljendus takerdub situatsioonianalüüsi.
Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine-
Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) jätkab Sang algatatud põhimotiivi, kuid armastusteema on siin peaaegu täielikult kadunud. Poeetiline maailmapilt on väliste tegurite ja subjektiivsete tunnetustõkete toimel tumenenud. Võrreldes esikkoguga on lüüriline hoiak tugevasti teisenenud, tunnetatav mina on tõmbumas endasse, kontaktid objektiivse tegelikkusega hõrenevad. Sotsiaalset keskkonda võib ''Müürides'' ainult aimata.
36. rida:
==August Sang tõlkijana==
Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Lõviossa neist moodustavad [[saksa keel|saksa]], [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[tšehhi keel|tšehhi]] keelest tõlgitud
Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja ''Laenatud laulud''. Pealkiri on mitmes mõttes kujukas.
Eesti kirjandushuvilisel on Augast Sanga vahendusel olnud võimalus tutvuda
==Teosed==
57. rida:
*''Laenatud laulud'' (tõlkevalimik, 2 köidet), [[1973]]-[[1974|74]]
==Isiklikku==
August Sang oli [[Kersti Merilaas]]i abikaasa ja [[Joel Sang]]a isa.
{{täienda}}
'''Allikad'''▼
*K.Muru ''Eesti kirjanduse ajalugu'' Tln. “Valgus” 1984, 4.kd., 2.rmt▼
*K.Muru ''Sõnarine. Eesti luule antoloogia'' Tln. “Eesti Raamat” 1992,2. kd▼
|