August Sang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jukko (arutelu | kaastöö)
toim
1. rida:
'''August Sang''' ([[27. juuli]] [[1914]] [[Pärnu]] - [[14. oktoober]] [[1969]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja ja tõlkija. [[Kersti Merilaas]]i abikaasa ja [[Joel Sang]]a isa.
 
Lõpetas [[1932]]. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang [[1934]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni [[1942]]. aastani.
 
Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). [[1933]]. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega ''Improvisatsioon quick- step tempos'', mis avaldati '''Injo''' varjunime all ajakirjas ''Kevadik''.
 
Ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüteeris August Sang [[1934]]. aastal.
 
Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ilmus alles [[1936]]. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.
 
Osales [[1930]]. lõpul ''[[Arbujad|Arbujate]]'' [[antoloogia]]s
17. rida:
==Looming==
 
Tõe ja tõeotsimise motiivid läbivad kogu A. Sanga luulet. Luuletaja kalduvus mõtiskleda ja arutleda ilmneb juba tema 1930. aastate luules. Sang oli neid luuletajaid, kelle loomingus autobiograafiline alge on läbivaltnähtavläbivalt nähtav.
 
Romantiline mõttetrots ei muuda ebameeldivat tegelikkust. Sellest sigineb halvav jõuetustunne, mõnikord sentimentaalsuseni ulatuv melanhoolia. Sotsiaalne keskkond, kus maksab tugevama trügimisõigus ja egoism, ei julgusta toetuma kaasinimesele. Tõetakistused tihenevad vaevavaks ängistuseks, mida väljendab ilmajätuelamus, kõhe üksindustunne, mõnikord hüljatusseisundina tajutud.
23. rida:
Karm iseenesegi vastu, kahtlustab tõeotsija end kõiges, mida kaasinimeses eetiliselt hukka mõistab. Vähem võimalusi pakuvad armastusmotiivid: neis tundub liiga habrast unistlevust, kohmetavat saamatust ja eluvõõrustki; tundeväljendus takerdub situatsioonianalüüsi.
 
Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine- mõjuline [[aktsentueeriv värsisüsteem]], mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte. Lihtsas ja selges keelelises koes hakkavad silma ülepakkumised.
 
Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) jätkab Sang algatatud põhimotiivi, kuid armastusteema on siin peaaegu täielikult kadunud. Poeetiline maailmapilt on väliste tegurite ja subjektiivsete tunnetustõkete toimel tumenenud. Võrreldes esikkoguga on lüüriline hoiak tugevasti teisenenud, tunnetatav mina on tõmbumas endasse, kontaktid objektiivse tegelikkusega hõrenevad. Sotsiaalset keskkonda võib ''Müürides'' ainult aimata.
36. rida:
==August Sang tõlkijana==
 
Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Lõviossa neist moodustavad [[saksa keel|saksa]], [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[tšehhi keel|tšehhi]] keelest tõlgitud [[värss]]idvärsid.
 
Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja ''Laenatud laulud''. Pealkiri on mitmes mõttes kujukas.
 
Eesti kirjandushuvilisel on Augast Sanga vahendusel olnud võimalus tutvuda järgmiste poeetide lüürikaga: [[Aleksandr Puškin]]i, [[Mihhail Lermontovi]], [[Nikolai Nekrassov]]i, [[Sergei Jessenin]]i, [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Heinrich Heine]], [[Johannes Becher]]i ja [[Bertolt Brecht]]i, [[Charles Baudelaire]]`i, [[Vítězslav Nezval]]i ja paljude teiste omagapoeetide lüürikaga. Proosas ja näitekirjanduses on Sang eesti keelde tõlkinud [[E.Ernst T.Theodor A.Amadeus Hoffmann]]i, [[Maksim Gorki]], [[Vladimir Majakovski]], [[Franz Kafka]], [[Gottfried Keller]]i, [[MoliereMolière]]´i, [[Egon Erwin Kisch]]i, [[Lion Feuchtwanger]]i jt raamatuid.
 
==Teosed==
57. rida:
*''Laenatud laulud'' (tõlkevalimik, 2 köidet), [[1973]]-[[1974|74]]
 
==Isiklikku==
August Sang oli [[Kersti Merilaas]]i abikaasa ja [[Joel Sang]]a isa.
 
{{täienda}}
'''Allikad'''
 
*K.Muru ''Eesti kirjanduse ajalugu'' Tln. “Valgus” 1984, 4.kd., 2.rmt
 
*K.Muru ''Sõnarine. Eesti luule antoloogia'' Tln. “Eesti Raamat” 1992,2. kd
'''==Allikad'''==
*K.[[Karl Muru]]. ''Eesti kirjanduse ajalugu'', Tln. Tallinn, “Valgus” 1984, 4. kd., 2. rmt.
*K.Karl Muru. ''Sõnarine. Eesti luule antoloogia'', Tln.Tallinn, “Eesti Raamat” 1992, 2. kd.